Meie 100-aastases saunas elab kahtlemata ka Saunavana. Keegi pole teda küll kunagi näinud, aga tema hingust tunneb igaüks, kes sauna satub. Tema hoolitseb, et saunas oleks õige sauna lõhn. Kaseviha, ahjukütmise ja leiliviskamise lõhn. Sekka peeneid aroomiõlisid, mida me ikka saunas testime. Kindlasti mitte kopituse, niiskuse või mädanemise lõhn.
Saunavanaga peab hästi läbi saama. Ei ole midagi nii, et muudkui käime ja lobistame saunas ja Saunavana sellega lepib. Mkmm. Tema tahab saada oma privaatset sauna. Et köetaks saun kuumaks ja keegi sinna vihtlema ning vett lobistama ei tuleks, et tema saaks siis seal ise lustida.
Tegelikult on ammune vanarahva tarkus, et maasauna peab aegajalt kütma “kuivalt” nö Saunavana meeleheaks. Et kütad sauna üles, aga leilitamist ei toimu. Lihtsalt lased kuumal toimida, hävitada baktereid, seeni, niiskust. Nii püsivat saun kaua ilma mädaniketa, mis muidu ju ikka niiskeid kohti meelsasti ründavad.
Kui me oleme maal ja ülepäeva sauna teeme, siis korra kuus on Saunavana saunapäev. Täna tegingi talle seda meelehead. Vana oli kohe õnnelik ja lubas sauna samahästi edasi hoida nagu senini.
Kadi ütles,
mai 12, 2010 @ 4:07 p.l.
Näädsa,jälle targem.tasub ikka siia piiluda…kohe lähen panen oma saunas ka “Saunavana“ jaoks tule alla.
Juss ütles,
mai 13, 2010 @ 3:07 p.l.
Jah, ega siin pole midagi tingida. Kurivaim kukub kummitama, kui pole pikalt sauna saand. Siis ei julge õhtul hilja enam sauna minnagi.