Kindlasti on paljud kuulnud imelistest astelpaju marjadest, mis pidavat pakatama vitamiinidest ning mida veel mõnda aega üks Lauri Aaspõllu nimeline aferist tutvustas kergeusklikele kui viisi saada kiirelt rikkaks nii, et ise suurt midagi ei tee. Et ostand Aaspõllu käest taimed, rajad aga istandiku, mis on täiesti talve-, loomade- ja haigusekindel ning ei nõua erilist hoolt. Ning marjad maksavad maailmaturul ulmelist hinda ja sa müüd nad kõik selle superhinnaga maha ning miljonid voolavad su taskusse!
Ja rahvas rajaski endale neid astelpaju istandikke, hektarite kaupa ikka. Kodanik Aaspõllu ostis omale mõisa ja veel uhkema jeebi ning jättis võlausaldajad pika ninaga. Rikkaks ei saanud peale Aaspõllu keegi.
Miks ma sellest räägin? Aga sellepärast, et saan nüüd suurepäraselt aru, miks need marjad kuskil “maailmaturul” maksavad ulmelist hinda, kuid miks keegi ikkagi rikkaks ei saanud.
Meil on ka maal astelpajud. 3 tükki, kaks emast, üks isane. Sel aastal kandsid esimest korda. Pildi pealt väga ilus vaadata, kas pole?
Kuid sellega asi piirdubki. See taim on oma nime väärt. Kui tahes ettevaatlikult sa ka ei korja, siis pärast tunnikest korjamist on käed asteldest kriimulised nagu oleks üritanud kassi vannitada. Marjad ei eraldu põõsalt, vaid igaüks neist tuleb lahti võtta. Kollane hape rikub käed ja kinnastega on jälle äärmiselt ebamugav väikeste marjade kallal toimetada. Ehk et sisuliselt on nende korjamine võimatu. ja sellepärast maksavadki nad sellist tohutut hinda…
Väidetavalt leiutas kodanik Aaspõllu mingisuguse seadeldise, millega sai raputadest marjad põõsalt kätte. Siit foorumist, mis on küll viimasel ajal surnud, selgub aga, et see seadeldis praktikas eriti kasutatav pole.
OK, edasi. Kavatsesin marjad külma panna. Külmakappi jõudmist pidid nad aga 24 tundi ootama. Hee….mida nad ei jõudnudki ära oodata, sest suure piinaga korjatud haruldused läksid lihtsalt käärima. Keetsin neist miski marmelaadimoodi asjanduse kokku, aga eks näis, kas see ka säilib. Ja kui ei säili, siis ega kahju ka pole. Sest olgem ausad, ega need marjad ikka suurema asja maitsega ole. Siuksed lõikavalt hapud, keskel suur seeme. Linnud ka ei taha teisi.
Kaalun tõsiselt oma kolme astelpaju likvideerimist. Täiesti mõttetu taim, olgu ta kuitahes vitamiinirikas. Söön peotäie astelpaju marjade asemel parem kolm peotäit mustisõstraid ja vitamiinilaks on sama. Kui käed jäävad veristamata ning küüned mahlast söövitamata.
Kuid igatahes sügav kaastunne kõigile neile, kel on seda taime rohkem kui kolm.
