Tagasi mõeldes, siis esimese maasuve märksõna oli kindlasti „vikativarred”. Neid läks nagu leiba, sest jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi ning eriti kõrgeks siis, kui seda mitu aastat pole niidetud.
Arvate, et ma oskan jõle hästi vikatiga niita? Tutkit. Heinaniitmine oli ikka meeletult raske töö ja tulemus õudne ebaühtlane songermaa. Mu naabrinaine, kes oma niitmisoskuste poolest võiks osaleda vikatiga niitmise Eesti meistrivõistlustel nimetaks mu stiili „konnatapmiseks”.
Jaa, ma tean teoreetiliselt, kuda vikatiga niitmine käib. Vanaisa niitis ju iga päev jänestele heina ette ja eks ma ikka nägin, kuidas ta seda tegi. Ja täpselt samasugused olid ka mu luiskamiskogemused. Et luisk tuleb märjaks kasta ja siis mööda vikatitera edasi-tagasi nühkida.
Igatahes nägid tollased päevad välja umbes nii: hommikul kastega niitma, natukese aja pärast vikatil vars pooleks ja linnasõit. Uue varre järele. Eks nad seal vikativarrepoes võisid mind küll imelikult vaadata – miski tibi käib pea iga päev vikativarsi ostmasJ
Vikativarred läksid sellepärast, et niidetav polnud hein, vaid mingid ohakad, putked jm taoline. Ja mingeid suuri muruplatse vikati abil muidugi ei loonud, hea, kui jaksas kuidagi teeraja kaevu juurde, puukuuri ja sauna sisse niita. Alles mitu aastat hiljem sai J. jagu sest lõputust putkemerest, mis kõikjal lokkas. Korraliku trimmeriga muidugi.
Ahunapalu maasektori veebikodu 
hundi ulg said,
juuli 25, 2008 @ 10:31 p.l.
Sellega seoses tuleb meelde järgmine.
Algul oli võsa ja võsatrimmer. Siis oli rinnuni ohakad ja muu malts ning trimmeri rohunuga. Siis oli rohi ja trimmerijõhv. Ja lõpuks loll linnamees.
Terve küla jalutas mööda, kui pärast ülalkirjeldatud etappe hakkasin seda kunagist lambakoplit muruniidukiga tasandama. Kes seda tsirkust enne näinud, et heinamaad muruniidukiga niidetakse!? Nüüd mitmed maamehedki sama töö ette võtnud…
maasektor said,
juuli 26, 2008 @ 3:24 p.l.
Hehee….no meil on täpipealt sama lugu. Kuidas küll naabrid imestasid, et no mida te sest heinast nii väga vihkate, et koguaeg niidate. Eriti etapis, mis peale trimmerit tuli ehk muruniiduk. Aga enam nad ei imesta, vaid võitlevad ka ise heinaga. Ja lillepeenraidki on hakanud rajama. Eeskuju on nakkav:)
Päikesejänku said,
juuli 28, 2008 @ 11:48 e.l.
Eeskuju on nakkav jah. Aga mina tahaks hetkel just nimelt vikatit, ainult ma ei tea, kust seda hankida …
maasektor said,
juuli 28, 2008 @ 12:06 p.l.
Kle, vikateid müüakse mumeelest ehituspoodides. Samamoodi nagu rehasid ja labidaidki. ja äkki ka aiandusärides.
Päikesejänku said,
august 1, 2008 @ 3:24 p.l.
Kusjuures müüdi jah, minu suureks üllatuseks. Mina oma blondi ajukesega arvasin, et sihukest arhailist tööriista tänapäeval enam ei tunnistata. Nüüd saab siis näha, kuda mul niitmine selle uhke riistaga läheb. Viimasest korrast on ikka aega …