Archive for mai 7, 2010

Hea on, kui ei pea hakkama ära minema

 

Jah, me oleme nüüd kõik Savilöövil. Nüüd siis loodetavasti pikemalt kui kunagi varem. Homme saab juba nädal aega siiakolimisest ja ma ei suuda ikka veel oma õnne uskuda. Täna aknaalust lillepeenart rohides jõudis mulle äkki pärale, et ossaaa…ma saangi sel aastal nautida oma töö vilju pikemalt, kui pühapäevaõhtul auto tahavaatepeeglist:) Et jah, ma ei peagi lahkuma siis, kui terve nädalavahetuse kestnud hoogtöö tulemusel on maasektoris muru siledaks niidetud, lillepeenrad üle käidud ja maja just mõnusalt soojaks köetud. Sest nii see on ju senini alati olnud. Et just siis, kui hakkab õieti mõnus, tuleb hakata linna tööle sõitma.

Praegune pikk perspektiiv tundub äärmiselt mõnus. Jube hea on ärgata hommikul teadmisega, et pole õieti kuhugi kiiret. Et me lihtsalt oleme siin, naudime kevadet ja kõike seda looduse muutumist. Varsti on ju algamas aasta ilusaim aeg – just täna vaatasin, et toomingaõied on juba natuke valged. Paari päeva pärast ilmselt hakkavad õitsema. Ja siis on ööbikud ka kohe kohal. Ööbik pidi tooma ka öösooja. Näis siis, praegu on küll hommikuti maa veel täitsa valge ja krõbisev olnud.

Meie pere kõige nooremad, aastased Hanna ja Helena, kaifivad maaelu samamoodi nagu suuredki. Ikka huvitavam on maast uurida rohuliblesid, kui suitsukonisid, klaasikilde ja koerakakat. Kiigeatraktsioon õunapuu küljes leiab ka tihedat kasutust. Ja kui tore on toas vaadata ja kuulata, kuidas tuli ahjus põleb!

Comments (1) »