Uuemal ajal pole maal postkontorit, poodi, apteeki, rahaautomaadist ja regulaarsest bussiühendusest rääkimata. Ja on mõned elamistõed, mis erinevad kardinaalselt linna omadest.
- Maal ei saa elata ilma sularahata nagu linnas. Ja sularaha peab olema võimalikult väikestes kupüürides või veel parem müntides.
- Kohustuslik küsimus maapoes müüjale on “mis kuupäevaga see on?”. Kui kuupäevi ei jälgi, siis võid vabalt sattuda 5 päeva tagasi möödunud aegumiskuupäevaga leiva või eilse kuupäevaga piima otsa.
- Tasub ennast ASAP kurssi viia, millal kus ja mida müüakse. Näiteks millal tuleb nn kalaauto, millal saabub mees, kelle pagasnikus piimamannergud värske maapiimaga, kust saab mune, mett, liha jne
- Naturaalmajandus on olemas ja täiesti toimib. Naabrimemmel võib munakarbi vastu pakutud raha asemel enam rõõmu teha, kui aitad teda nt kartulipõllul või pakud talle küüti linnasõidul.
- Harju kuulujuttudega. Küla vahel ringleb alalõpmata kõiksugu imelikke kuulujutte, mille õnge ei tasu kohe langeda. Harjuda tasub ka sellega, et kuulujutustamine ja tagarääkimine on ajaveetmisviis nr 2.
- Tea, et külarahvas teab sinust kõike. Isegi, kui elad tagasitõmbunult ja oma arust ei anna juttudeks alustki.
- Külapeod on toredad, neilt ei ole mõtet viilida.
- Teema, mis on alati on aktuaalne, on ilma kirumine. Seda võib teha iga ilmaga ja see teeb jutuotsa lahti.
- Kodus peab alati olema korralik tikkude ja küünalde varu, sest elektrikatkestus võib kesta päevi.
- Ei saa loota selle peale, et palkad kellegi enda juurde ehitama/muru niitma/saagima või ükskõik mis muud tööd tegema, kuna hoolimata pidevast virinataustast, kuidas absoluutselt maal ei ole võimalik tööd leida, on ka kõige lihtsama töö tegemiseks kedagi leida pea võimatu.
