Uuemal ajal pole maal postkontorit, poodi, apteeki, rahaautomaadist ja regulaarsest bussiühendusest rääkimata. Ja on mõned elamistõed, mis erinevad kardinaalselt linna omadest.
- Maal ei saa elata ilma sularahata nagu linnas. Ja sularaha peab olema võimalikult väikestes kupüürides või veel parem müntides.
- Kohustuslik küsimus maapoes müüjale on “mis kuupäevaga see on?”. Kui kuupäevi ei jälgi, siis võid vabalt sattuda 5 päeva tagasi möödunud aegumiskuupäevaga leiva või eilse kuupäevaga piima otsa.
- Tasub ennast ASAP kurssi viia, millal kus ja mida müüakse. Näiteks millal tuleb nn kalaauto, millal saabub mees, kelle pagasnikus piimamannergud värske maapiimaga, kust saab mune, mett, liha jne
- Naturaalmajandus on olemas ja täiesti toimib. Naabrimemmel võib munakarbi vastu pakutud raha asemel enam rõõmu teha, kui aitad teda nt kartulipõllul või pakud talle küüti linnasõidul.
- Harju kuulujuttudega. Küla vahel ringleb alalõpmata kõiksugu imelikke kuulujutte, mille õnge ei tasu kohe langeda. Harjuda tasub ka sellega, et kuulujutustamine ja tagarääkimine on ajaveetmisviis nr 2.
- Tea, et külarahvas teab sinust kõike. Isegi, kui elad tagasitõmbunult ja oma arust ei anna juttudeks alustki.
- Külapeod on toredad, neilt ei ole mõtet viilida.
- Teema, mis on alati on aktuaalne, on ilma kirumine. Seda võib teha iga ilmaga ja see teeb jutuotsa lahti.
- Kodus peab alati olema korralik tikkude ja küünalde varu, sest elektrikatkestus võib kesta päevi.
- Ei saa loota selle peale, et palkad kellegi enda juurde ehitama/muru niitma/saagima või ükskõik mis muud tööd tegema, kuna hoolimata pidevast virinataustast, kuidas absoluutselt maal ei ole võimalik tööd leida, on ka kõige lihtsama töö tegemiseks kedagi leida pea võimatu.
Ahunapalu maasektori veebikodu 