Vanaajamaja

 

Raudoja Ahto mõtted vanade palkmajade hooldamisest ja kordategemisest. Kirja pandud Kaika suveülikoolis Harglas.

Vanade majade tänapäevaseks kohandamisel on suurim probleem see, kuidas veevärk ja kempsumajandus majja sisse tuua, niiet maja hukka ei läheks. Tihtipeale ei olegi vanadesse palkmajadesse hääd kohta võimalik sisse ehitada, pole lihtsalt sobivat kohta majas.

Kui vana palkmaja hakata korda säädma, siis põhimõtted on need:

  • enne kui hakkad remontima, leia ja kõrvalda põhjus, miks asi on hukka läinud
  • kohe õieti tegemine on igal juhul odavam ja kiirem, kui hiljem vigade parandus
  • kasuta samasugust materjali, mis maja juures juba kasutatud on. Palkide asendamine nt tuhaplokkidega on nonono.

Vanasti hoidsid inimesed oma majadel koguaeg silma peal, nüüd aga on arvamus, et kui majal on katus peal, siis seisab ta niigi ja midagi ei juhtu. Eriti just suvemajade omanikel on selline arvamus või suhtumine. Aga selge on ju see, et kus hoones aastaringselt sees elatakse, see püsib ka kauem. Uue aja inimesed ei tea enam midagi vundamendiaukudest (talvel kinni, suvel lahti, et õhk läbi käis ja põrand mädanema ei läheks), katustelt ei aeta lehti ega lund maha.

Korda tegemisest:

  • maja tehakse korda suunaga alt üles.
  • vundamendid pole vanadel majadel sügavad ja levinud häda on, et kui aja jooksul maapind tõuseb ja maja vajub, siis esimene palk on vastu maad. Aga vundamendisokkel peaks siiski 20-30 cm üle maapinna ulatuma.
  • Mingil juhul ei tohi olla nii laisk, et lihtsalt valada vundamenti kõrgemaks, jätte esimese palgi uue vundamendi sisse. Siis tekib sinna alla nagu kauss, kuhu koguneb vesi, millest tulevad aga suured niiskuseprobleemid seintesse. Niiet ikka labidas pihku ja maja ümbert pinnast vähemaks.
  • Kindlasti peab vundamendi ja palkseina vahel olema hüdroisolatsioon, kasetohtu kasutati vanasti selleks.
  • Alumised 2-3 palki on vaja enamasti ära vahetada
  • Aknaalused palgid on kriitiline koht. Kui majal on peal vooder, võib pealt paista ilus, kuid tuleb kindlaks teha, mis seisukorras aknaalused palgid on.
  • Majja tulevad elektrikaablid, olgu läbi katuse või seina pealt. Samuti salakaval – pealt võib vooder isegi justkui korras olla, a niiskus on pugenud palkide vahele ja need mädandanud.
  • Isoveri soojustusvill on täiesti aut soojustusmaterjal, seda ei tohi palkide vahele soojustuseks panna, kuna kogub niiskust. Kõige parem soojustusmaterjal palkide vahele on turbasammal.
  • Uuemal ajal tehakse uksi-aknaid suuremaks, kuid vahel saetakse avad lihtsalt suuremaks ja tendriposte ega salapulki seina sisse ei pandagi. Tulemus on see, et mõne aja pärast vajub palksein nö välja ja seda tagasi sirgeks saada on juba igavesti keeruline mässamine. Niiet tendrid ja salapulgad.
  • kardetakse, et palkmaja ei pea sooja. tuulepidavamaks muutub maja, kui palgivahed täis toppida. Selleks ei saa sammalt kasutada, sest sammal on liiga pude. Aga takk või linavilt on hea küll. Samas liiga tuulekindlaks ei tea – luft peab sisse-välja käima, muidu läheb maja hukka.
  • Põrandad on palkmajades tavaliselt väga külmad. Sinna alla sobib soojustuseks kuiv liiv või fibokruus.
  • Katus hakkab kõigepealt lagunema harjalt. Harjalaua eluiga on kuskil 5-10 aastat ja see tuleb õigel ajal asendada.

Aga üldiselt on rehielamu Eesti Nokia!:)

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: