Traditsiooniline ja läheb iga aastaga paremaks!
Lapsed tegid hobusega vankrisõitu, tõmbasid köit, meisterdasid õhupallist (ok, mina meisterdasin, nemad ütlesid, kuidas peab tegema), kohtusid vanade sõpradega, muidugi kiikusid ning Hannaga oleks juhtunud peaaeg see lugu, et oleks ühe omavanuse noormehega sõnajalaõit otsima läinud. Oh seda flirtimist (kust teab 4-aastane, kuidas juustega keerutada!?) ja lõputut tagaajamisemängu. Vihm oli ka ja ikka võimas tunniajane padukas, millest meie oma üle-eelmises külas midagi ei teadnud.
Külaeided lähevad peole.
Tuli tuli hobusega.
Märga lõket andis ikka bensiinitada, enne kui läks.
Helena oma lendkalaga.
Minu inimesed.
Köievedu.
Asjaolude tõttu olin ma köieveos mõlema meeskonna poolt:)
