Archive for juuli 10, 2013

Eelmine päev

Esimene. Tavaline koolipäev kümnendas klassis. Ma viskan esimesest tunnist poppi, sest see on eesti keel ja ma ei viitsi oma pead murda käänete ja väldete õppimisega. Käin eesti keeles kohal ainult kirjandeid ja etteütlusi kirjutamas. Kirjandid on enamasti hindega 5+, etteütlused pole alla 5- kunagi. Popitan ka viimasest tunnist, sest milline 16-aastane viitsib viimases tunnis käia, onju. Hulgun oma suure musta habemiku koeraga rabas.Tema on mu parim sõber.

Teine. Mai, lõpueksamid tehtud, vabadus…. Miski üritus on Pirita jõekäärus ja mängivad igasugu imelikud bändid. Ma ei mäleta ühegi nende nime ja ilmselt pole neid juba ammu olemaski. Mul on seljas maailma jubedaimad riided (punaseruuduline rekkamehe pluus!!!!!), mu juuksed on blondeerimise käigus muundunud õlekollaseks. Olen kole kui öö. Tants ja trall käib hommikuni.

Kolmas. Kuum suvepäev juulis. Olen üksi oma värskelt ostetud suvekodus, mis oli ette nähtud püsti püsima järgmised viis aastat ja siis unustusse vajuma. Ma ei muretse ülemäära asjuolu pärast, et ahjul on ees vaid pool ust, et keegi on enne mind majja sisenenud läbi akna ja et katus läbi laseb. Värvin suure toa seinu kollaseks. Värv saab otsa, sest ega ma ju ei arvutanud, palju seda vaja läheb. Hüppan rattale ja sõidan Valka. Ostan kollast värvi ja ühe ämbri. Vikativarre ka. Õudselt halb on sõita rattaga, kui pead vedama ämbrit ja vikativart. Sõidan tagasi ja värvin edasi. Oih, ostetud värv polegi sama toon, millega on kaks seina juba värvitud. Aga ei hullu, mitte keegi pole kunagi seda vahet märganud.

Neljas. Lohisen hommikul koosolekule ja presenteerin artikli idee pähe oma unenäo. Olen nii ületöötanud, et näen uudiseid ja lugusid unes. Jäta vaid unenägu meelde, võta järgmine päeva nende inimeste kommentaarid juurde, keda unes nägid  ja vormista looks. Teen nalja, teised naeravad. Teised teevad nalja, mina naeran. Loen läbi kõik lehed alates Ekspressist lõpetades Järva Teatajaga. Loen läbi kogu interneti ja suure osa äriregistrit. Prindin osa äriregistrist välja. Irvitan töökaaslastega mõne Tallinna linnavalitsuse pressiteate üle. Seal möllab Abiratas. Helistan kuhugi. Kirjutan midagi. Vaatan kella. Lähen joogatrenni. Lähen koju. Lähen magama.

Viies. Ebatavaliselt külm ja vihmane suvi. Ilmaennustajad korrutavad iga päeva mantrana, et kolme päeva pärast läheb suviseks. Suve ei tulegi. Ma kütan ahju, et sooja saada. Juulis! Kirjutan mõnd lugu. Klikke pole ega tule. Päevitan üksildasel vaarikaraiesmikul. Marjad tulevad ise mannergusse.  Kõnnin paljajalu koju. Keedan moosi. Õitsevate pärnade lõhn paneb pea kumisema ja ma otsin palavikuliselt häid puid, kust õisi noppida. Need ei tohi olla liiga tee ääres, tolmused ega nii kõrged, et õisi kätte ei saa. Kiigun oma lastega ja loen neile unejuttu. Mu kallid.

Leave a comment »