Ühel õhtul oli udune. Haarasin fotoka ja läksin külavahele tiirutama, et kas saan mõne uduse kogu pildi peale. No ei saanud. Naljaviluks põikasin ka meie järve äärde.
Ja seal…
Seal oli toimunud miski metamorfoos – meie tavaline rohelisi konni täis järvekesest oli saanud võlujärv. Roosa tantsulava. Uduhaldjate salajane tantsupaik. Tulid metsast välja, tantsisid järvel paar tiiru ning kadusid kuhugile järve taha. Ja metsast tulid järgmised tantsijad vaevalt järve puudutades. Nad tantsisid Šostakovitši valsi järgi. Kes ütles, et haldjaid pole olemas? On!
Lisa kommentaar