Archive for jaanuar, 2014

Kuidas mind tabas e-koondamine

Elu on täis üllatusi. Vaatan mina hilisõhtul poole kümne ajal kogemata oma tööpostkasti ja leian sealt teate peatoimetajalt. Teates seisab, et mind koondatakse, kuna ollakse majandustoimetust ümber korraldamas ja uues struktuuris pole vaja enam osakoormusega väljaspool maja töötavat juhtimine.ee toimetajat.  Ja et ma pean digiallkirjastama kaasas oleva manuse ning tagasi saatma.
No kas ei ole siis stiilne?
Ma muidugi asusin kohe uurima, kuidas mujal maailmas lood on ja äkki ongi tänapäeva korporatiivmaailmas igati OK, et inimesi e-koondatakse. Selgub, et päris nii see siiski (õnneks) pole. Googeldades jäi ette üks jõuluaegne lugu ühest Chicago burksimüüjast, kes oma 20 töötajat vastu jõule e-kirjaga lahti lasi. Samuti olen ise juhtimise portaali jaoks tõlkinud lugusid, kuidas AOLis olevat kunagi kedagi vallandatud konverentskõnel ja kuskil Ameerika maakonnalehes saanud 20 ajakirjanikku omale sule sappa telefonitsi. Kõik need lood olid üle maailma jagatud ja tsiteeritud kui näited äärmisest küünilisusest. Juhtimisteoreetikud said veel nädalaid targutada, kuidas taoline käitumisviis mitte üks raas ei sobi.
Igatahes. Vahin mina seda teadet ja suudan vaid totakalt naerda.  Ma ei tunne kurbust ega õudust ega hirmu teadmatuse ees. Mul pole ka kahju. Isegi vihane ma pole. Mul on täiesti ükskõik. Aegamisi asendub hämmeldus heameelega – hea on end lahti haakida kohast, kus inimestesse justtäpseltnõnda suhtutakse.  Ja hea on ka lahkuda sellepärast, et nüüd saan ma edasi liikuda.
See emotsioonitus pole absoluutselt võrreldav selle tundega, mida tundsin siis, kui Äripäevast koondatud sain. Siis ma kurvastasin, ikka väga tõsiselt. Nagu tükk minust oleks läinud ühes selle lahkumisega.
Muidugi on viimased ligi 2 aastat ka üksjagu arendavalt mõjunud. Vaevalt, et ma ilma selle tööta oleksin viitsinud lugeda igapäevaselt Forbesit, BusinessWeeki, Business Insiderit, HBRi, WJSi ja teisi taolisi väljaandeid. Tänu nende väljaannete igapäevasele lugemisele ja sealt ka lugude tõlkimisele on mu inglise keele oskus paranenud oluliselt. Rääkimata sellest, et olen hakanud juhtimisele hoopis teise pilguga vaatama – see ei ole tegelikult kuiv ja pingutatult tark jura teooriatest, vaid põhiliselt psühholoogia ning enamasti isegi huvitav.
Tagasi tulles aga postituse alguse juurde, siis loomulikult on töötaja koondamine e-kirja teel täiesti ennekuulmatu ja seda isegi tänapäeva e-maailmas.  Seda võiks ehk veel kuidagi mõista, kui tegemist oleks tuhandete töötajate masskoondamisega, kellega tõesti ei jõua näost-näkku rääkida. Eestis puuduvad sellised hiigelfirmad ning ajakirjandus on ala, kus kõik tunnevad kõiki. Samuti ei ole Postimehes tegemist masskoondamisega, vaid kõigest struktuuri korrastamisega. Selguse mõttes ütlen, et ma mõistan väga hästi, et mõnikord on firmadel vaja koondada ning minu postitusest ei ole vaja lugeda välja kibestumist oma varsti endise tööandja suhtes. Küll aga olen ma hämmeldunud, et üks teabefirma, kes seisab püsti ainult ja ainult tänu seal töötavate inimeste najal, saab lubada ennast sellist hoolimatut stiili. Nimelt on koondamisega ka ju niimoodi, et need otsused ei mõjuta vaid inimesi, keda need otseselt puudutavad, vaid ka ümberolijaid. Rääkimata tohutust mainekahjust, mida ettevõtte juht niimoodi toimides oma tööandjale on tekitanud. Võite kolm korda arvata, kas ma soovitan oma tuttavatele minna tööle Postimehesse, kui minult mõni arvamust küsiks.
Ja kui veel tagasi tulla alguse juurde, siis 2. märts on minu viimane päev Postimehes ja seega otsin uut töökohta. Kirjutada ja toimetada oskan hästi ja kiiresti. Olen kirjutanud väga erinevatel teemadel majandusest meditsiinini. Olen töötanud Äripäevas, kirjutanud artikleid ajakirjadele Director, Psühholoogia Sinule, EPLile, Meditsiiniuudistele, Elukirjale, Maakodule, Marile, Perele&Kodule jne.  Raadios olen ka mikrofoni ees olnud saatejuhi rollis. Raamatuid ei ole toimetanud, kuid väga tahaksin proovida. Olen uudishimulik ja mulle meeldib inimestega suhelda. Ja ma armastan seda tööd! Oskan lugeda bilanssi ja mõistan majandustermineid. Kella ja kuupäeva tunnen ka ning suudan töötada iseseisvalt ja ise end motiveerida. Minuga saab kontakti kirjutades kristinatraks@gmail.com või helistades telefonil 5188860.
Advertisements

Leave a comment »

Saunavana on olemas!

Teadupärast on igal saunal hing ehk saunavana. Tema on see, kes hoiab sauna hingeõhu värske ja kopitusehaisu eemal. Tema on see, kelle hingamist võib kuulda ja tunda, kui istuda vaikselt lava peal. Tema ongi see, kes ajab leilivisates sooja õhku täpselt õigesse kohta ja õiges koguses.

Kui siiani pole saunahinge meie saunast kunagi nähtud, vaid ainult tuntud, siis nüüd oli vana ennast sauna uksele jäädvustanud. Vat sellise näoga ta siis ongi.

Foto-0013Külm maalis Savilöövi saunavanast sauna uksele portree.

Naabertalu perenaine lisas veelgi täpsema saunavana kirjelduse: Hallid pikad juuksed (hetkel härmas),pikk maani läbi härmaheina lohisev rüü seljas …. nagu hõljuks seal küngaste vahel. Kui teid kohal pole,siis kondab rahutult oodates ja hambaid plagistades ( külm ju) ümber hoonete.

Ahjaa…ärge siis unustage, et saunahing tahab vahest üksi saunas olla ja kui teil on vana puusaun, siis tehke mõnikord kuiva sauna nii, et ülesköetud sauna keegi ei lähegi. Saunavanale meeldib väga sellises kuumuses üksi lustida, igast puumädanikud, koid jm vastikud tegelased aga vihkavad kuiva kuuma ning lahkuvad.

Comments (1) »

Suveootus

IMG_0326

Üleeile tuli lumi maha. Vist siis nüüd päris lumi. Täna päikeseloojangu ajal lumises rabas hulkudes tabasin ennast mõttelt, et jeee – varsti on ju suvi. Et seda aega, mis on jäänud eelmisest suvest selja taha, on juba rohkem kui eesolevat. Jah, ma loen juba päevi. Et veel mõni kuu ja ma hingan kevadet sisse. Et veel mõni kuu ja väljas pole enam pime. Et veel natuke ja me kiigume jälle Laanemetsas, hulgume metsades ning sööme peoga naati ja nurmenukke. Ujume kuuvalgel ja laseme sääskedel ennast armutult süüa. Kuidas ma seisan igal õhtul maja nurga juures ja saadan päeva ära lepiku taha.

See on nüüd lausa mingi ärevus. Ei ole ju normaalne poole jaanuari ajal teha plaane, mida võiks sel aastal maha külvata ja milliseid puid istutada ja mida kasvuhoonesse (mida ju veel pole!!) istutada ja …

Ärge saage valesti aru – mul pole midagi talve vastu. Talv on mu lemmikaastaaeg. Täpselt sama palju nagu suvi, kevad ja sügis. Lihtsalt ma ei saa ilma midagi ootamata ja teel olemata.

Pildid on tehtud Pääsküla rabas, mis on asendusvariant Koiva metsadele.

IMG_0331

IMG_0330

IMG_0323

 

Comments (1) »