Archive for mai, 2014

Toomingaga vihtlemine

IMG_0905Saunapäev

Proovisin toomingavihaga vihtlemist. Ossamumeie!!! Eriti kirgastav kogemus. See lõhn….

Miskis lätlaste saunaraamatus kirjutatakse toomingaga vihtlemise kohta nii:

Toomingas on puu, mis püüab hoida inimsuhteid alatusest. toomingas puhastab inimese aura sinise ja rohelise spektri toone. Toomingavihta on soovitav kasutada neil, kel on probleeme omavahelistes suhetes. Korralik vihtlemine toomingavihaga võib evida samma mõju kui kirikus palvetamine. Pange vaid tähele, et lõhn leiliruumis liiga intensiivseks ei lähe, sest siis võib pea valutama hakata.

Toomingavihaga vihtlemine:

  • stimuleerib puhastusprotsesse
  • soodustab üleliigsest kaalust vabanemist
  • loob sisemise harmoonia
  • ravib nahahaigusi

Kuigi üldiselt tunnevad inimesed vaid kase- või parimal juhul ka tamme- ja kadakavihaga vihtlemist, siis tegelikult kõlbavad vihtlemiseks ka kõiksugused muud taimed. Proovige! Vihjeks – eriti head on sireli-, jasmiini- ja lõhmusevihad. Loomulikult kõlbavad need kasutada ainult õitsemise ajal, nii nagu toomingaski.

Meil on Savilöövil kombeks igal saunapäeval erineva vihaga vihelda, ikka sedamoodi kuidas loodus edeneb. Eks ma nendest kirjutan siis edaspidigi, sest kõikidel neil on ka ravitoime. Väidetavalt.

 

Advertisements

Leave a comment »

Kõvaketta restart

IMG_0900

Ei hakka ma ajama serverijuttu, vaid kõnelen hoopis juustealuse “kõvaketta” hooldusest. Kadusin paariks tunniks “oma” metsadesse seda hooldust tegema. Viimasel ajal on olnud nii palju tegemist, et pole juba tükk aega jõudnud lihtsalt  kõndima.  Mis on paha, sest niisama rööpräheldes paraku häid mõtteid ja probleemilahendusi ei teki. Selleks pole lihtsalt aega.

Praegu on mu lemmikaeg. Toomingalõhnaline heleroheline jõeäär on nagu kirik, mis puhastab. Kägu kukub nii, et see kajab kilomeetrite kaugusele. Ööbik laksutab, ime küll. Ime sellepärast, et oi tal võib olla külm – pidi ta ju tooma öösooja, aga viimasel ajal on traditsiooniks öised miinuskraadid.

Ringikolamisest. Iga inimene võiks päevas paar tundi looduses liikuda. See on kõige kiirem ja odavam viis saada mõtted liikuma. Ja see pole lihtsalt mingi lorajutt, vaid asja on tõestatud erinevate uuringutega. Näiteks sellega.

Minumeelest aga pole abi lihtsalt kõndimisest, vaid on äärmiselt oluline, KUS sa kõnnid. Kui ma elan Tallinnas, siis ma teen küll iga päev paaritunnise lõunakõndimise, aga selle mõju on tuntavalt väiksem kui teha sama maal. Vahe on vist linnamüras. Tallinnas ei ole ühtegi hetke, kus vähemal või rohkemal määral ei häiriks linnamüra, maal aga see puudub. Saab keskenduda. Mõtted hakkavad jooksma. Need on võimalik mõelda lõpuni, ilma et need lõhuks möödasõitva auto hääl, eemal plärisev motikas või tuletõrjeauto sireen.

Ma ei saa aru tööandjatest, kes sunnivad oma peaga töötavaid inimesi töötama kellast kellani ja panevad end halvasti tundma need inimesed, kes tööajal ringi tahaksid jalutada ja jalutavad. Teate ju küll seda tunnet, kui pead teistele luuletama mingitest väga vajalikest käikudest vaid sellekst, et korraks kontorist välja saada. Sest kui sa ausalt ütleksid, et “mul on vaja natuke kõndida, et mõtteid koguda”, siis vaadatakse sind automaatselt kui viilijat või tööpõlgurit. Sellises keskkonnas töötada on ülimalt vaimunärtsitav.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Millest ma siis õigupoolest tahtsingi rääkida? Lihtsalt sellest, et minge õige ära metsa!

IMG_0888Koiva jõgi

IMG_0897Metsa all on teine, väiksem mets.

IMG_0902Patsiga puu. Patsi teeb talle humal, kes igal kevadel alustab puu otsa ronimist ja igal sügisel kuivab.

Leave a comment »

Mis maa on Mehkamaa?

IMG_0851Mul oli kunagi üleaedne naabripoiss, kellel oli veider ja ennekuulmatu nimi – Mehka. Kuni viimase ajani ei teadnud ma et kuskil Eestimaal on olemas lausa paik, mida lausa Mehkamaaks kutsutakse. Selgub, et see absoluutset maailmatagune ja äärepealne paik on täis loodusharuldusi – uhkeid kivipaljandeid, kummalisi pinnavorme, haruldasi taimi ja loomi. Ja et nimetus Mehkamaa on lihtsalt Mõniste kandi rahvapärane nimetus ning Mehka siinkandis igati levinud poisslapse nimi. Asub Mehkamaa nii kaugel Lõuna-Eestis, kui vähegi võimalik, ulatudes otsapidi ka Lätimaale. Siia juba niisama läbisõitjana ei satu.

IMG_0870Peetri jõgi Kalkahju kohal

Mehkamaal tiirutab Peetri jõgi. Lõuna-Eestist ei ootaks paepaljandeid, aga selle jõe ääres võib neid näha. Tõsi jah, need paelahmakad ei ole nii suured, kui nt Türisalus või mistahes Põhja-Eesti pangal, vaid rohkem sellised minivariandis. Kalkahju nimeline pank on siiski koguni 4 meetri kõrgune. Kalkahju tähendab kohalikus keeles lubjapõletamisahju.

IMG_0854Peetri jõgi on nagu Ahja jõe minivariant, olles ümbritsetud uhketest ja kohati täiesti lumivalgetest liivakiviseintest.

IMG_0868Selle Karisöödi pargis oleva koopa kohta teab rahvas rääkida ägedat lugu. Nimelt oli mõisa ajal parunil väga tubli jahikoer nimega Monarh. Ükskord ajas ta jänese jälgi, aga jänes jooksis selle koopa suust sisse. Koer muidugi järele. Parun ootas oma koera tükk aega tagasi, kuid teda ei tulnud ega tulnud. Alles nädal aega hiljem tulnud Monarh tulnud välja Lätimaal Koivalinna koobastest ning ilmunud näljase ja vaevatuna Koivalinna mõisniku juurde. Koivalinna mõisnik tundis Karisöödi mõisnikku ja viimane sai oma koera tagasi. Eks vanasti pidi see koobas olema kõrgem, sest praegu on ta küll nii madal, et heal juhul mahub sealt sisse madaluke taksikoer.

IMG_0856Kas see on Taevaskoja? Ei, see on Peetri jõgi Karisöödil.

IMG_0861Meie:)

 

Vaata veel Mehkamaast saadet siit.

Leave a comment »

Tere suvi!

IMG_0845

Siin me nüüd oleme. Minul viieteistkümnes suvi Savilöövil, Hannal ja Helenal kuues!

Savilöövi võttis meid vastu erakordselt kõlekülma ilmaga. Ilma kinnaste ja mütsita ära õue mine. Ilm oli nii külm, et isegi traditsiooniline teretulemast-foto jäi tegema, vaid varjusime tuppa ahju äärde. Aga toomingad on täies õieehtes ja igalt suunalt kostab käo kukkumist. Murulaugud on viimase 10 päeva jooksul kasvanud sibulalaukude mõõtu ja nurmenukud hakkavad juba ära õitsema. Kaevumajja oli keegi teinud pesa ja munenud sinna ühe muna. Sry, linnuke, ma kahjuks ei saa lasta sul seal elada…

Mõned asjad on muutunud, aga mõned on jäänud samaks. Muutunud on see, et sel aastal ei too ma siia ärevust ja kõhklusi. Mul ei ole vaja elu eest metsas hinge ravitseda, vaid seda on vaja lihtsalt kosutada pikast mürarikkast ja tolmusest linnaelust.

Samaks on jäänud see, et tulen siia pea ideid ja plaane täis. Igal suvel ma tulen hunniku mõtetega, millest heal juhul pooled teoks saavad. Nagu selgi aastal – ma tahan metsa ööbima ja kuuvalgesse metsajärve ujuma ja Riia loomaaeda ja Kolka poolsaarele telkima ja Hiiumaale ja…

IMG_0842Nurmenukud õitsevad täies hoos ja neid on iga aastaga aina rohkem.

Ma tahan oma kasvuhoones kasvatada tulipunaseid ja päikesekollaseid tomateid. Ja kurke. Paprikaid. Arbuuse. Kui mahub.

Mul on veel hulgaliselt tegemiseideid, mis on enne siia kirjutamist vajavad täielikku valmismõtlemist.

Muidugi tahan ma kirjutada nagu hull, sest see tuleb siin maal kuidagi hõlpsamalt välja kui linnas. Niiet küsige minult kirjatöid:)

Lõngasid ei võtnud kaasa mitte ühtegi sentimeetrit ja heegelnõelad jätsin linna. Paistab, et see maania on mingiks ajaks soikunud. Võtsin kaasa hoopis paar köidet Balzaci.

Head suve meile ja teile ka!

IMG_0838

 

 

 

Leave a comment »