Archive for juuni 9, 2014

Koduloomad

IMG_1102Hanna ja Helena on pildistamiseks kinni püüdnud meie kõige rääbakama kana. Selle, kes pidevalt teiste käest tappa saab ja kõiges viimane on.

 Meie kanad on nüüd nädalajagu nautinud täielikku vabadust ehk kakerdanud ringi just seal, kus ise tahavad. Peavad end erakordselt mõistlikult üleval – metsa ära ei kao ja hoiavad kenasti maja ligi. Ja küll on sõbralikud ja uudishimulikud, tarvitseb mul vaid hoovile ilmuda, kui juba karjas kohale tormavad. Ikka saamahimuga, et äkki antakse midagi. Ja kui ma võtan pihku labida ning paar täit mättaid ümber pööran, siis on kogu kaader lausa lennates kohal – äkki saab ussikesi. Minu vanaema meelitas kanu õhtuti sisse teradega, aga ma siis võtan kätte labida ja imiteerin kaevamist:)

Hanna ja Helena on täielised kanakarjused mul. Lubasid nüüd kanade aedikusse ja kuuti toimetamise võtta enda peale ja saavadki sellega kahekesi täiesti abita toime. Kana aetakse vitsaga aeda või siis kuskile nurka, kus ta sülle võetakse ja aeda tassitakse. Vahel nad lähevad väga hoogu ja tahavad kanu koguaeg silitada ning süles tassida.

Paistab, et kanade lemmiksöök on just see, mida nad ise kuskilt nokivad või välja siblivad. Kartuleid ja putru ei pisteta enam sugugi endise hooga ning mitte ükski minu pakutav roog ei suuda võistelda tigude või vihmaussidega.

 

IMG_1077

IMG_1078Kanakarjused tegutsevad:)

Advertisements

Comments (1) »

5-aastased ja müstilised lood

IMG_1092

Suur-Taevaskoda

Viieaastased Hanna ja Helena janunevad igasuguste salapäraste lugude ja müstika järele. Olgu olla haldjad, vaimud, kuningad ja vanapaganad. Taevaskoda aga kubiseb sellistest lugudest ja sellepärast me seal käisimegi.

Ahja jõge pidas vanarahvas Taevaskoja kohal ohvrijõeks ja siia ohverdati. Aga Taevaskoja koopaid kardeti, sest see olevat olnud Vanapagana kodu. Lastel ei lubatud koobastesse ronida ja mitte keegi ei tohtinud kaljuseinu lõhkuda ega sinna oma nimesid kraapida. Uuemal ajal muidugi ei peeta sest keelust midagi.

No ja veel olevat Suures Taevaskojas kolm salakäiku, kust ühe kaudu saab Himmastesse, teisest Riiga ja kolmandast koguni Kiievisse. Vot nii!

IMG_1098Neitsikoobas

Kõige sügavama mulje jättis Hdele Neitsikoopa lugu. Et kuidas seal koopas elab üks ilus neitsi, kes välja tuleb ainult korraks jaaniööl. Kui noormees teda näeb, siis leiab ta varsti oma neitsi. Aga muidu on neitsi väga töökas – koopast kostab koguaeg kangastelgede lõksutamist. Tuleb vaid olla hästi tasa ja kuuledki.

Suure Taevaskoja juures on jões ka üks kivi, mis on päratu suur. Küllap sellepärast, et see pole lihtsalt kivi, vaid kiviks muudetus salakuulaja. Eesti sõjapealikud pidasid jõe ääres lagendikul sõjaplaani, aga üks vaenlase salakuulaja tahtnud ka sõjanõust teada. Paraku aga märgatud teda ning eestlaste mürginool muutnud vennikese hoopiski kiviks. Ja nüüd ta siis ongi seal jões.

Eelmisel aastal kokku varisenud Emalätte juures matkarada ikka suletud ja turnimine omal vastutusel. Kuigi vägev koobas on kokku varisenud, siis Emaläte ise pole kuhugi kadunud – vuliseb ikka maa seest välja. Muidugi ei jätnud me kasutamata võimalust silmanägemist parandada, sest just seda pidi tegema Emalätte veega silmade pesemine.

IMG_1085

Perekond Vildakad. Need kukeseene moodi lauad ristis Hanna Pöial-Liisi laudadeks. Oli jah Pöial-Liisi raamatus pilt, kus Liisi istus kukeseenest laua taga.

IMG_1086

 

 

Leave a comment »