Archive for juuli, 2014

Korstnapits

IMG_1271

5-6 aastat tagasi sai Savilöövi saun uue korstna. Tehtud vanaaegsetest kividest, mis sai hirmsa pingutusega lähedalolevatest veskivaremetest kohale veetud ja veel hullema pingutusega loodi laotud. Paraku osutusid kivid äärmiselt vähe vastupidavaks ilmastiku käes ning korstna pits (see on see korstna osa, mis on väljaspool hoonet) hakkas kiiresti lagunema. Praeguseks oli seis juba selline, et kartsin pidevalt, et saun läheb põlema, sest põhimõtteliselt oli pitsist jäänud alles vaid telliskivipuru.

Niisiis ehitas E.  uue korstnapitsi. Sedapuhku nö õigetest kividest – valgetest silikaatidest. Näeb ilus välja ja tõmbab nagu muiste. Valgeid kive kulus 94 (jääk 1 katkine), punaseid voodriks umbes 25. Müürisegu kuus ja pool kotti. Aega võttis korstnapitsi ehitus nädala ning tegelikult on väikestviisi ime, et see nii ruttu valmis sai, sest ilmataat tegi omalt poolt absoluutselt kõike, et ehitust segada.

Küll on hea, kui üks suur mure on vähem. Juhhei ja aitäh!

 

 

 

 

Advertisements

Comments (1) »

Ema puhkus

Hanna ja Helena veetsid nädala oma issi juures. Käisid, tegid, olid. Käisid laulupeol ja Muumimaal ehk siis ajasid omi asju. Mina ajasin ka omi asju.

Et nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis ma väga-väga ootasin seda nädalat. Olin ikka täiesti läbipõlenud sellest pidevast melust (need kaks ei vaiki ju päeva jooksul hetkekski – aga minul on vaja vaikust, et mõtelda), söögivaaritamisest, koristamisest, korraldamisest, vastutamisest. Nii läbipõlenud, et hakkasin juba muutuma kurjaks ja vastikuks mampsiks. Arvatavasti saavad kõik emad aru, mida ma silmas pean.

Me pole Hdega nii kaua varem lahus olnud. Nad on viie aastased ja see oli nende elu esimene nädal emast eemal. Nende esimestel eluaastatel tekitati (või tekitasin ma selle millegipärast ise?) minusse tohutu süütunne isegi neil vähestel kordadel kui laste kõrvalt trenni või sõbrannadega välja läksin. Et kui sa väsid, siis järelikult oled vilets ema, sest head emad ei pidavat ju väsima. Nüüd ma tean, et see on täielik jura ja tegelikult on mampsidel ka õigus väsinud olla ja isegi puhata.

Nüüd aga tulevad nad homme tagasi ja õigupoolest olen juba mitu päeva oodanud, et keegi tuleks ja põrandariided segi ajaks ning toa paberipuru täis lõiguks. Ja et saaks midagi head süüa valmistada, sest kui sööjaid pole, siis väga kokata ei viitsi. Ja et saaks midagi koos ette võtta. Sest nüüd ma olen puhanud ja jälle hea ema.

Leave a comment »

Mis toimub kasvuhoones?

IMG_1258

Lühidalt öeldes on kasvuhoone taimi täis kasvanud. Väike meil see kasvuhoone on, aga kõik kraam edeneb väga hästi.

Tomatitaimi on meil viis. Härjasüda, kirsstomat ja kollane. Kõik nad on juba noore puu suurused ning väga tomateid täis. Esimesena said valmis kollased, aga kohe tulevad ülejäänud ka.

Kurgitaimi on kolm – üks pikk kurk ja kaks lühikest. Istutasin need väga hilja – alles juuni esimesel nädalal. Juuli esimeseks nädalaks olid nad roninud laeni ning nopin iga päev kurke. Pika kurgi valmimiseni läheb aga veel aega.

Siis on meil veel kaks paprikataime, mis õitsevad kui hullud ning ühel hommikul tervitas mind täitsa paprikasarnane väike vili ühe tegelase küljes. Ma pole paprikat kunagi kasvatanud nii, et näis, mis ja kas sellest välja tuleb. Hanna igatahes käib ja laksutab juba keelt, sest paprika on tema lemmik. Ta sööb paprikat nagu õuna.

Arbuus. Kaks tükki neid taimi on ja suuremal on küljes arbuusialged, kuid ega ma sealt eriti midagi ei looda. Keegi nimelt järjekindlalt hävitab viljaalgmeid.

Kastitäis basiilikuid. Esimest korda õnnestus mul basiiliku kasvatamine seemnest algusest peale ja tõesti väga hästi edeneb kasvuhoones. Samast satsist istutasin ka avamaale basiilikuid, kuid need on sisuliselt sama suured, kui kevadel istutades.

Nastik. Õudne lugu, aga paistab, et üks meie madudest on sättinud end elama kasvumajja. Loodetavasti ei kavatse ta sinna muneda.

IMG_1259

IMG_1261

IMG_1260

Leave a comment »

Minu valge köök

IMG_1251Köök pärast. “Enne” pildi unustasin teha. Üldiselt valget seina on päris raske pildistada:)

Hanna ja Helena läksid nädalaks issi juurde ja mina asusin oma ammust unistust teoks tegema – kööki ilusaks vuntsima. Mäletatavasti tehti köögis viimati remonti 6 v 7 aastat tagasi, kui seinad said peale valge krohvi, värvisin kubu ja ukse ning pesin korralikult puhtaks lae. Vahepeal pole olnud midagi võimalik teha, sest õigupoolest polegi ma kõik see aeg maal pikemalt üksi olnud. Ja viimati tegin ma maal üksinda remonti 15 aastat tagasi. Toda aega meenutavad siiani suure toa kollased seinad, mille kohta vaid ma ise tean, et tegelikult on üks neist teist tooni, sest ostsin kogemata valet tooni värvi.

Kuid seekord tegin seda:

  • pahteldasin ja värvisin akna
  • pesin sentimeeter haaval puhtaks lae
  • tihendasin kõik lae lauavahed silikooniga, et lõppeks ära see, et pidevalt lae vahelt pudeneb mingit prahti pähe. Oi, mul on vägev rakk silikoonipüstoli käes hoidmisest.
  • Värvisin lae valgeks. Ja värvisin ka teist korda. Ja värvisin väikese pintsliga ükshaaval kõik lauavahed. Jah, ma tean, et arvestades pliidi sisseajamist peaaegu iga ilmaga, oleksin pidanud lae värvima hoopis mustaks.
  • Värvisin kubu ka valgeks, aitab kah senisest pealevärvitud triibumustrist. Tegin peale hoopis šablooniga mustri. Kuldse.
  • Pahteldasin ja värvisin välisukse. Pahtlit kulus umbes tonn, kuid uks ei saanud ikka sile. Aga olgu – 100-aastaselt ukselt oleks ka patt eeldada, et ta sile oleks.
  • Krohvisin seinad uuesti üle valge antiikkrohviga. Ja kui keegi peaks mul veel seina peale sääski maha lööma, siis ma olen väga kuri!
  • Võõpasin kolm tooli potisiniseks.
  • Pesin iga viimase kui nurga puhtaks.
  • Aega võttis kogu värk 5 päeva hommikust õhtuni.

Valmis!

   IMG_1254

Täpilised topsid on maasektorites kohustuslik aksessuaar. Aga oluline on VALGE sein!

IMG_1252Kunstiteos. Loomulikult mitte pistik, vaid joonistus. Helena pildi nimi on “Lindude laulukoor”.

IMG_1250

IMG_1256Pliidi kohal olev asjandus on kubu ehk õhupuhasti vanaaegne variant.

Comments (1) »

Kurb vaatepilt

Täna hommikul kanalasse minnes avanes seal väga kurb pilt: sulgi kõik kohad täis ja kolme kana elutud kehad nurgas vedelemas. Öösel oli käinud vist tuhkur. Ju oli ennast õuekäimise luugi kaudu või kuskilt prao vahelt sisse nihverdanud. Ehk et nüüd on meil ainult kaks kana. Eks näis kauaks, sest kui kiskjal tee selge, siis võibolla tuleb jälle kanala ümber luusima. Kahju on muidugi, aga mis sa teed – ju see oli siis nii ette nähtud.

Kaks järelejäänut käisid mul põhimõtteliselt terve päeva järel ja ei lasknud vist hetkekski teineteist silmist. Ja imelik küll – on õppinud isegi kutsumisele vastama. Kui hüüan, siis teevad kohe häält või jooksevad kohale.

Tihendasin kanalat ja, tõsi, seal olid tõesti nii suured augud sees, et isegi saledam kass mahuks sisse. Ehk nüüd on tuhkrukindlam ja Hde mõned lemmikud jäävad alles. Mis puutub Hannasse ja Helenasse, siis vedas küll, et neid pole praegu kodus, sest ma ei kujuta ettegi nende ehmatust, kui pahaaimamatult hommikul muna järele minnes leidnuks eest hoopis elutud sõbrad.

Leave a comment »

Vihmatõrjuja

Maasektoris sadas n+1 päeva lakkamatult. Mulle hakkas tunduma, et me kõik mädaneme või upume sellesse niiskusesse ning läksime kõik kolmekesi toas istumisest lolliks. Õnneks leidis Hanna lahenduse. Meil on ju unenäopüüdja, mis kõik halvad unenäod kinni püüab ja ära põletab. Niisiis konstrueeris Hanna ka vihmatõrjuja. Riputas neid kõikidesse ruumidesse. Ja oh imet – päike tuligi välja ja vihm jäi järele. Toimib!

Vihmatõrjuja ise näeb välja selline:

 

IMG_1219Ja ärge küsige minu käest, miks ta just selline on. Seda ei osanud disainer ka arvata. On nagu on!

Leave a comment »

Ring ümber Räimijärve

Läksin järve taha kaema, kas seal äkki leidub murakaid. Ei näind ma neid, küll aga muud huvitavat (ja ilusat).

 

IMG_1230Jõhvikad!

IMG_1242

 On üks koht järve ääres, kus neid käpalisi kasvab kümnete kaupa.  IMG_1238Lähemalt ka. Kes ta täpselt on – kas keegi teab? Ka lehed on tal sama kirjud nagu õied.

2 kommentaari »