Juhe seinast

IMG_1956

Väikese Väina jõuluvärvid.

Tõmbasin juhtme seinast, jätsin arvuti, netipulga, märkmiku, diktofoni ja pastaka koju ning tegime neljakesi väikese jõulurännaku. Veel aasta tagasi oleks selline 5-päevane lastega ringi kolistamine vist mind täiesti ära väsitanud, aga praegu olen puhanud paremini kui kunagi varem. Ja kui ma Hde käest küsisin, et mis neile meie seikluse ajal kõige enam meeldis, siis vastus oli üksmeelne: “kõik meeldis!”

Aga järgemööda. Startisime kõigepealt Pärnusse, kus ootas mitu tundi veemöllu Terviseparadiisi veekeskuses. Hanna ja Helena on mul veeloomad, midagi nad ei karda ja nendega on puhas lust sellistes kohtades käia. Tuleb vaid sõnad peale lugeda, et pangu ikka kätised külge, sest nemad oma uljuses oleksid muidugi ilma. Tegelikult nad oskavad ka ilma kätisteta ujuda, aga ma ikka veel väga seda oskust ei usalda. Igatahes – Hanna liugles alla torudest ja mäestikujõest, mis oli mõeldud alates 10ndast eluaastast. Nautis väga. Helena proovis ka, kuid eelistas rohkem natuke rahulikumaid atraktsioone.

IMG_1927

Sellised on aprillis 6-aastaseks saavad kaksikud.

Järgmisel hommikul otsisime metsast kuuskesid ja päevapeale ootas kaks külaskäiku. Pärnu sõprade Karina ja Karinaga võeti üles ilus ja sisukas mäng ning mitu tundi polnud ühevanustest kaksikutest sisuliselt midagi kuulda. Jällegi täielik puhkus vanematele, eks.

Edasi vaatasime, mida teevad Hanna ja Helena vanaisa ja vanavanaema. Lapsed sorteerisid CD-riiulit, suured ajasid juttu.

Õhtul ootas ees veel hommikul metsast toodud kuuse kaunistamine ja siis mindi juba magama suure reisiärevusega, et hommikul võtta kurss Kuressaare poole. Spaasse.

IMG_1933

Detsembrikuu hommik Kuressaares

IMG_1947

Ja vaade meie toast sama päeva õhtul

GoSpas olin mina juba vist oma 10ndat korda, Hanna ja Helena aga teist korda. Kõik oli neil eelmisest korrast meeles ja seekord oskasid nad veelgi enam spaaelu nautida. Siblisid aga rõõmsasti mängutoa vahet ringi ja käisid vist mustmiljon korda liftiga sõitmas. Ise muidugi. Sõpru leidsid endale ka hulgaliselt nii basseiniäärest kui restoranist kui mängutoast.

Seekord oli laste aeg sisustatud eriti hästi, sest pea koguaeg toimus neile midagi – kas mõni meisterdamine või midagi taolist. Näiteks õppisid nad sõrmede peal kuduma ning selle tulemusena on nüüd Helenal ca 10-meetrine ja Hannal umbes 5-meetrine omakootud sall. Jah, hämmastav püsivus, sest nii pika salli kudumine võttis aega hea mitu tundi. Lisaks valmis neil veel hulgaliselt kaarte, kleepetöid ja isegi isetehtud nukud. Juhendajaga said muidugi väga suurteks sõpradeks.

IMG_1948

Isekootud sallid kaelas

Muidugi ei tegeletud ainult kudumise või kleepimisega, vaid kõik me lasime end korralikult mudida, ligunesime basseinides ja soojendasime end saunades. Ja siis veel jooga, vesiauroobika (TM Hanna), jalutamine jõuluses Kuressaares ja maiustamine pardikoivaprae kallal. Ning õhtused lauamängud.

GoSpas pole ma kunagi pidanud pettuma. Vastupidi, peaaegu alati on mõni pisiasi, mis paneb üllatama. Seekord olid selleks päkapikud, kes hommikul olid ukselingi külge kaks kommi sidunud. Väga tore tähelepanuavaldus hotelli väikestele külastajatele.

IMG_1937

“Kohustuslik” pilt Suure-Tõllu kuju juures.

Noh, ja ega ükski puhkus pole ka õige puhkus, kui ringi ei kolata. Ehk et koju tulime keskmisest enamate peatustega. Kõigepealt juba kohustuslik sissepõige Kaali järve juurde. Olin teine kevadega võrreldes veelgi väiksemaks muutunud. Kui nii edasi läheb, siis võib teda varsti hoopis Kaali lombiks hakata nimetama.

IMG_1950

IMG_1951

Kaali järv

Tiirutasime ka Muhumaal, kus leidub võrdlemisi intrigeeriva nimega külasid. Minu selle päeva naelaks sai aga hoopis spontaanne kirikuskäik. Karuse kirik asub Hanila vallas otse Virtsu-Risti maantee ääres. Kiriku uksed olid lahti ja just algamas jõulu jumalateenistus. Pidasime auto kinni ja võtsime tunnikeseks aja maha. Jube hea oli joriseda neid vanu tuntud jõululaule. Alati kui ma neid kuulen, meenub mulle mu vanaema ja see, kuidas ta külmetas Hargla kirikus harmooniumit mängides. Seal Karuse kirikus oli vähemalt sama külm. Ja kirik ise on väga viletsas seisukorras – laest kukub krohvilatakaid ja seinad on värvunud niiskusest roheliseks. Aga rahvast oli jumalateenistusel palju. Hanna suutis mind ka pisarateni naerma ajada. Nimelt kutsus õpetaja rahvast, et tulge homme ka jumalateenistusele, mispeale Hanna mulle asjalikult teatas, et “lähme ütleme talle, et me kahjuks homme ei saa tulla.”

Tõsine jõuluime aga algas kuskilt Lihula kandist. Lumi!!! Saaremaal polnud teist kübetki, aga Lihulas äkitselt suured lumehanged. Ja Tallinnas ootasid meid veelgi suuremad hanged. Homme kõik kelgutama!! Häid jõule!

IMG_1963

Jõululaupäev kuskil Lihula kandis. Selline udutriibuline.

1 Response so far »

  1. 1

    Evelin said,

    Jah, oli väga tore teie külaskäik 🙂 häid pühi!


Comment RSS · TrackBack URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: