Kuidas teha nii, et lastele asjad paremini meelde jääksid

Milline harjutus sul täna trennis kõige paremini välja tuli? Ei mäleta. Aga mida lõunaks sõite? Ei mäleta. Mida õues mängisite? Ei mäleta.

Sellised näevad välja meie tavalised „vestlused“ päevateemadel. Imestan tihti, et kuidas küll mu 5-aastastel no kohe mitte midagi meelde ei jää. Kas nendele mõeldes ongi tekkinud ütlus „nagu haugi mälu“?

Sattusin Psychology Todayst lugema soovitusi, kuidas teha nii, et neil väikestel udupeadel asjad paremini meelde jääks. Seda enam, et koolis ju ii ei saa, et kõik sekunditega peast haihtub ja emme pakub meelespidamisteenust. Jagan mõnda neist soovitustest ka teiega:

Õpeta laps visualiseerima. Loetud lugu jääb paremini meelde, kui joonistada süžee läbi. Kuidas Maa käib ümber päikese võib olla keeruline meelde jätta, aga kui seda läbi mängida, jääb see paremini meelde. Nõnda aktiviseeruvad aju erinevad osad ning mida enam neid on, seda tõenäolisemalt jääb asi ka meelde.

Püstita küsimused juba eelnevalt. Tagantjärele millegi kohta küsides on laste tüüpvastus „ei mäleta“. Aga püstitage koos või lase lapsel küsimused püstitada juba enne teksti lugemist. Siis saab lugemisest vastuste otsimise mäng ja loetu jääb ka paremini meelde.

Kasuta ära lapse loomupärast uudishimulikkust. Näiteks kui ta on koolis just midagi uut õppinud ja teda asi väga huvitab, siis loo siit edasi seosed veel millegi uue õppimiseks. Kasuta tema õhinat kindlasti ära, mitte ära mühata lihtsalt tülpinult ja hajameelselt „mhmh“, kui ta sulle säravate silmadega näiteks indiaanlaste elust jutustab. Aga kus need indiaanlased siis elasid? Suurepärane hetk kutsuda ta kaardi juurde ja näidata täpselt kätte.

Õppige teistmoodi. Õppimine ei pea alati toimuma klassikalisel viisil kirjutuslaua taga küürutades. Tehke midagi teisiti – las laps koostab kuivadest faktidest päris oma loo, teeb jutustusest pantomiimi või vahetage hoopis osad – las tema õpetab koolitükki hoopis sinule.

Puhkust ajule. Ööuni peab olema piisav ja kvaliteetne. Endagi pealt teame, et kui selja taga on magamata öö (või mitmed ööd), siis kipume unustama ja oleme hajevil. Lastega on samamoodi. Kuid puhata on vaja ajul lasta ka õppimise vahel – väiksemad lapsed vajavad pausi lausa iga 10 minuti tagant, suuremad peaksid ajule puhkust andma 15-30 minutise kontsentreeritud töö järel.

See lugu ilmus Naine24 kolumnina.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: