Ilma segajateta

Kui eemaldada laste juurest tänapäevased püsisegajad nagu värvilised Hiina mänguasjad, teleka külge kleepumine multikate vahtimiseks, poes müüdav magus kräpp koondnimetusega isurikkujad, võib avastada paljugi meeldivat. Näiteks seda, et lapsed on täiesti mõistlikud. Ma olen mõnepäevase Hdega maal elamise käigus avastanud, et:

  • nende isu on suurepärane. Linnas võitleme kaupleme me tihti suutäite üle, mis on äärmiselt tüütu mõlemale poolele. Kohati tundub mulle, et eriti Helena ei söögi midagi ja elabki ainult õhust-armastusest. Siin maal pole aga mingit teemat – kõik, mis lauale panen, süüakse ka ära.
  • nad on nõus sööma vägagi normaalset toitu. Linnas ei võta nad ilma spetsiaalsete kokkulepeteta nt kohupiima suu sisse. Hoidku jumal, kui kodujuustule peaks olema lisatud veel midagi rohelist. Siin aga küsisid nad ise piimamehelt, et “kas sul kohupiima ka on?” Ja kuuldes, et praegu pole, olid väga kurvad ning käskisid mul lauale tuua kodujuustu. Pidavat olema parem kui linnas, aga mitte nii hea kui piimamehe müüdav kohupiim.
  • igasugune roheline kraam – ma võin linnas ennast pooleks võimelda, aga nad ei taha. Ei taha aknalaual kasvanud sibulalauku, ei taha rohelist (poe)salatit. Siin aga leidsin nad jänesekapsad ning vitsutasid neid vaat et koos mullaga. Samuti söövad otse maast naati ja küüslauguvõrsete peale ei krimpsuta keegi nina.
  • nädal tagasi viisin maalt lastele linna pudeliga esimest vahtramahla. Võeti väike lonks ja tunnistati joogiks kõlbmatuks. Nüüd hiilivad nad pidevalt puu ümber ja ei jõua ära oodata, millal ometi jälle sedasama puumahla niipalju koguneb, et juua saaks.
  • kui neil lasta elu omasoodu elada, siis vahiks nad vist koguaeg telekat. Linnas. Maal meil telekat pole ja mitte keegi pole isegi poole sõnaga maininud, et küll on kahju, et multikaid ei näe vms.
  • linnas tuleb neid nuiaga õue ajada. Arusaadav – igav on ju. Igal pool vaid mustus, koeraess, lisaks närvitsev emme, kes muudkui manitseb autosid jälgima. Vabalt lihtsalt joosta ei saa. Siin lähevad hommikul välja, õhtul tulevad tuppa. Ronivad puude otsas, ehitavad onne, vahepeal käivad naabri juures kiisusid paitamas, jooksevad tuulelohedega. Täitsa lill.
  • neid õigel ajal magama saada on linnas suur tegemine. Jah, oma osa selles annab lasteaias magamine. Nad ikka magavad, aga siis tahavad ka kauem üleval olla. Siin nõutakse aga juba 19.30, et hakkame juba unejuttu lugema. 20 ajal on haigutused juba nii suured, et haigutavad või lõualuud paigast. 20.15 on juba side lõpp. Eks suvel nihkub see aeg kindlasti hilisemaks, aga praegu ma olen väga rahul.
  • meie linnakodusse on märkamatult hiilinud kohutav hulk värvilisi plastmassmänguasju. Ühtegi neist ei tohi kellelegi ära anda või, veel hullem, ära visata. Mis siis, et enamikuga neist ei mängita. Siin maal on mänguasju minimaalselt ja keegi ei tunne neist eriti puudust. Aga milleks mänguasjad – täna nt mängisid Hanna ja Helena päev läbi malenditega. Alguses kabet ja hiljem kõiksuguseid rollimänge. Te saate ju aru, et mustad malenupud on mehed ja valged naised?:)

Sellist segajatevaba aega on tegelikult ikka väga-väga vaja.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: