Mõnus nädal

Istun oma soojas köögis. Ahjus ja pliidi all vuriseb tuli. Kell on 20.30 ja teises toas magatakse juba norinal iluund. Peale sauna tuleb uni alati kiiresti ja magusalt. Sauna oskavad kohekuuesed lapsed aga juba täieliselt nautida – enam ei pea neid lavale keelitama, vaid istuvad seal tähtsalt nagu vanad saunalised ja muudkui loobivad omale leili.

Nädal maal ongi nagu siuhti läbi saanud. Ega ma polnudki lastega külmal ajal siin nii pikalt olnud ja peab ütlema, et päris keeruline oli. Just väliteemad – vetsus käimine (asutus on ju väljas), saunast tulek (vaja toppida ennast soojalt riidesse, mitte ei saa paljalt lipata nagu siin mõned harjunud on) ja vee teema – vett on kaevus minimaalselt. Talvel polnud eriti ka lund, niiet lisa ilmselt pole lootagi.

Aga muidu oli väga mõnus. Lastele puhkus, minule töine puhkus. Jaa, ma vist ei oskagi olla ilma töötamata, sest praegu ootan kannatamatult, et saaks homme loo kallale asuda.

Mahtus siia nädalasse igasugust. Eelkõige palju-palju päikest ja ilusat sooja ilma. Kevad tuli meie silme all. Küllap tuli ta samamoodi ka linnas, aga asfaldil pole see lihtsalt nii märgatav.

Mul on tohutult hea meel, et me veetsime mitu õhtupoolikut looduses lihtsalt olemist nautimist. Niimoodi ilma kiirustamata.

Et igal hommikul ärkasin selle peale, et aknast paistis sisse päike ja mulle roniti kahelt poolt kaissu. Polnud kiire kuhugi. Isegi mitte pliidi alla tuld tegema. Maal on väga kerge ärgata vara, 6.30 on tavaline taks. Äratuskella siin muidugi ei kasuta ja üldse vaatan harva kella. Olen õppinud päikese järgi aru saama, kui palju ta umbes on.

Nägin väga uhkeid rohelisi virmalisi. Tasub ikka öösel väljas käia:) Lapsi küll ei raatsinud üles ajada, sest südaöö paiku magavad nad nii magusasti. Aga küllap tuleb ka nende kord virmalisi näha.

Aga päikesevarjutust nägime me kõik. Pidin oma vähesed teadmised universumist mängu panema ja selgitama, mis värk on päikesevarjutusega ja miks see tekib.

Ja nii kui olime päikesevarjutuse ära vaadanud, algas selle kevade esimene kevadvihm. Selle vihma lõhn on eriline, tahaks ta kõik tervikuna endale sisse ahmida.

Hirmus hea meel on, et tööasjad sujuvad. Alati on hea tunne, kui saad asja valmis tähtajaks ja oled teinud endast kõik oleneva, et see sai tehtud hästi.

Käisime Ahaa-keskuses. Hannale ja Helenale meeldis kõik, nagu nad kommenteerisid. Nüüd unistavad sellest, et saaksid oma sünnipäeva Ahhaas korraldada. Pärast veetsime veel oma Tartu sõbrakestega mõnusad tunnid Vene restoranis hea ja paremaga.

Ainuke paha asi sel nädalal oli see, et terve nädala vaevlesime kõik hiigelnohu käes. Ühel õhtul kurtis Hanna koguni kõrvavalu ja olin juba valmis Valka EMOsse kihutama. Õnneks hommikuks oli aga kõrv valutamise lõpetanud või valu meelest ära läinud.

1 Response so far »

  1. 1

    Kristhel said,

    Oi kuidas ma ootan meie talu esimest saunaskäiku! Nii kohe südamest! 🙂


Comment RSS · TrackBack URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: