Archive for aprill 5, 2015

Virr&varr

Lühidalt võib nii kokku võtta minipuhkuse lihavõtete ajal maal.

Neljapäeva pärastlõunal pakkisin pesakonna autosse ja võtsime suuna maasektori poole. 270 km sisuliselt käsikaudu, sest kojamehed on autol täitsa läbi omadega ja vihmasadu ei lakanud hetkekski. Kolonn Tartu maanteel niisamuti.

Juba linnapiiril leppisime tüdrukutega kokku, et esimene söögiostmispeatus on Rõngus. Jaa, sealne Rõngu Pagari pood on täiesti saatanlik koht. No mitte iialgi ei saa ma sealt mööda peatumata. Ja mitte kunagi ei välju me sealt leibade, saiade (tihtipeale soojade), värskete pirukate, rosinaid tuugalt täis kohupiimakoogita, rummikoogita, vanakooli kaneeliküpsiste ja kohaliku pasteedita. Muide, see on Eesti kaubandusvõrgus üks väheseid pasteete, mis sisaldab AINULT ehtsaid asju – maksa, pekki, porgandit, soola ja pipart. Ei mingit maitsetugevdajat, stabilisaatorit, värvainet, lõhnaainet vms kräppi.

Neli tundi hiljem istusime juba Savilöövi soojas köögis, sest E. oli saabunud juba hommikul ning pool päeva kütnud. Mõnus on niimoodi koju jõuda.

Suurel reedel värvisime ilmatu hunniku mune sibulakoortega ära. Nipp: laste väikseks jäänud sokkidesse topi munad ühes sibulakoortega ja ei mingit tüütut munade ükshaaval sidumist.

Sel päeval halastas ilm vihmasajuga tunniks ajaks ja selle kasutasime ka väljas ära. Õhtul kohustuslik saun ja magama.

IMG_2172

Kuuesed kaunitarid!

Et järgmiseks päevaks jõudu koguda, sest oli vaja jälle minna rändama – head sõbrad Pärnus – Karina ja Karita – said juba 6! Seda päeva oodati meie majas pikalt, sest juba mõnda aega käis üks suuremat sorti nikerdamine pinata kallal. Kuidas täpsemalt ja milleks üldse selline asi, kirjutan mõnes järgmises postis. Lõbu tundus aga palju olevat. Rääkimata koostegemisrõõmust.

IMG_2179

Andis ikka pinatat igasuguste kodus leiduvate “kaigastega” taguda, enne kui üllatuse kätte andis:)

Minu hirm, et äkki tuleb pinata nõnda põdur, et puruneb esimese kepihoobiga, osutus täitsa asjatuks. Lastel oli päris tükk tegemist, et teda puruks saada. See ongi kõige tähtsam:)

Pärnust põikasime Häädemeeste kanti. Hanna ja Helena rõõmuks on seal majatäis kasse ning ärklikorrusel kaks ägedat memme, kellel on aega juttu puhuda ja kelle käest tihtipeale annab kommi välja lunida. Aga no me ei suuda siiski päev otsa ka toas kükitada, kuigi ilm oli endiselt trööstitu ja tegime tiiru lähedal Laiksaare loodusrajal. Hästi tore ja heas korras rada Rannametsa jõe ääres. Ilmselt on tegemist maailma kurvilisima jõega ja paari nädala pärast ka kõige ilusama metsaalusega – sinililled juba õitsesid kohati, ülased ootasid oma järge. Boonuseks veel see, et peale meie polnud seal ainsatki hinge. Oi, mulle meeldivad üksildased metsad.

IMG_2187   Esimesed sinililled!!

IMG_2193

Selline mets ja selline jõgi. Ürgne värk.

IMG_2196

Näsiniin

IMG_2202

Advertisements

Leave a comment »