Sünnipäevapidu metsas

aprill 19, 2015 · Filed under Elamus, Eluolu, Ka nii võib, Lapsed

 

Osa seltskonnast

Pidasime Hanna ja Helena sünnipäeva sel aastal teistmoodi. Siiani olime seda teinud erinevates mängutubades, aga õigupoolest ootan mina juba tükk aega, et see mängutoa vaimustus mööda saaks. Ja oli tore, kui tüdrukud ise pakkusid mõtte välja, et võiks teha hoopis õues ja kuidagi teistmoodi. Koos siis asja arutasime ja jäime pidama aardejahi mõtte juurde. Kohaks loomulikult Pääsküla raba, mis on mõnusalt lähedane ja kus leidus sobiva pikkusega matkarada. Minule on Pässa raba tuttav nagu oma tasku, sest lapsepõlves oli vähe päevi, kui me seal ei mänginud. Olen sinna rabasse ehitanud lugematuid onne, läbinud tohutult kilomeetreid suuskadel, jalgrattal, jalgsi, ujunud laugastes ja talvel nendel uisutanud. Hanna ja Helenaga oleme ka ikka iga aasta vähemalt paar korda rabas käinud.

Aga aardejahi juurde. Mõtlesin läbi ürituse toimimise, koos lastega panime paika kuupäeva ja jäime pöidlad pihus lootma, et ilm oleks ilus. Oli küll:)

Kalamehemäng

Edasi läks nii:

• mõtlesin läbi aardejahi raja. Et ei oleks liiga pikk ega ka mitte liiga lühike. Vast sai paras – nii 2-3 kilomeetrit. Selline kena ring.
• algusest peale oli mõte see, et asi päädib pinjatadega. Valmistasime need koos lastega, lõppviimistluse tegin ise ja peitsin need ära. Ehk et pinjatade välimus oli tüdrukutele üllatuseks. Sisu muidugi ka.  Aktsioon pinjatadega toimus rabatorni juures.
• hankisin kaks vana kohvrit ja kleepisin nad seest roosa tapeediga üle. Väljaspoolt nägid teised ikka väga vanad välja.

“Siin ongi aare!!!!!”

Kringlisöömine

• valisin metsas välja kaks kohta, kuhu kumbki “aare” peita.
• esimeseks aardeks olid hõbedakangid (ok, tegelikult küll rännumehe-võileivad hõbepaberis) ja kõrremahlad.
• teine aare oli kringel. Selle kohta kahtlustati, et pärineb ehk kiviajast, kuid maitses siiski üllatavalt värskena – justkui oleks täna hommikul tehtud. Kringli tellisin Bibi pagarist.
• Kummagi aarde juures oli kiri vihjetega, kuidas leida järgmine aare.
• koostasin loodusteemalise viktoriini. Lapsed olid üllatavalt nutikaid ja nii said küsimused enne otsa, kui üks ja ainus võitja selgus. Ehk et viktoriini võitjaid oli hulgim.

Telefonimäng. Liinid olid ikka suhteliselt umbes:)

• Mängisime “kalameest” ja “telefoni”. “Mädamunani” aga ei jõudnudki, sest kõigil oli vaid meeles ruttu-ruttu järgmise aardekohvri leidmine:)

Asi võib tunduda väga suure orgunnina, kuid tegelikult oli lihtsalt vaja läbi mõelda logistika. Õnneks oli ka abilisi, kes valvasid aardeid sel ajal, kui meie lastega neid otsisime. Nimelt tekitasid puude otsas rippuvad pinjatad keskmisest suuremat tähelepanu ja J. pidi huvilisi lausa jõuga nendest eemale hoidma.

Kokkuvõttes läks aga kõik väga hästi – pea kõik kutsutud külalised tulid kohale (aitäh, aitäh, te olete väga ägedad:)), kõigile jätkus toitu-jooki, keegi ei kadunud metsa ära ja igav ka ei olnud. 2,5 tundi möödus lennates ja ma usun, et lapsed said mõnusasti ära väsitatud.

Metsast leiti pinjatad

Sünnipäevalapsed

Pinjatades oli palju komme, kõik said taskud täis toppida

Kogu lastekamp