Archive for juuli 26, 2015

Folkimas. Mõnuga.

IMG_2878Naelapillimees Silver Sepp ja rahvas

Pühapäeva õhtupoolikul sõitsin Viljandist tagasi Laanemetsa. Tagaistmel magas kaks väsinud, ent rahulolevat last. Mina meenutasin möödunud nelja päeva ja läbivaks mõtteks oli, et mõnus. Täiega mõnus puhkus. Kohtasin väga palju tuttavaid, sõpru  ning puukisin ennast täis häid muusikaelamusi. Ja mul on ka maailma parimad folgikaaslased. Kui tore, et Hanna mulle juba jõulude ajal hakkas meelde tuletama ja peale käima, et “emme, kas sul folgipilet on ostetud”.

Aga kõigest järgemööda. Neljapäeval Viljandisse jõudes võttis meid kohe vastu lohutu külm vihm. Nagu ikka sel suvel. Õnneks klaaris Curly Stringsi kontserdiks ära ja Hd said oma unistuse täidetud. Said näha oma iidoleid ja kaasa laulda. Kummalisel kombel on neil (vist) kõik CS laulud peas.

Reedel läks lahti päris folgimelu. Meil on traditsioon, et hommikud algavad Viljandi kohvikus putru süües. Nii ka nüüd. Edasi laulma-mängima-meisterdama. Punuti omale kirjud folgi käevõrud ja volditi paberist origamit. Sekka hea mitu kontserti. Sel aastal ei jätnud ma Hsid enam vanaemaga hängima, vaid võtsin neid igale poole kaasa. Nad on väga vahvad kaaslased, ses mõttes, et neil ei ole kunagi igav ja nad ei vingu, et lääääääääähme äääääääära, taaaaaaahaaaaan jäääääääääätist vms.

Päeva nael oli meie jaoks Soome seltskond Frigg, kes rahva täiega käima suutis tõmmata. Mulle meeldivadki rohkem sellised käimatõmbamise bändid, kui mingi vaikne leelotamine. Peab mürtsu ka saama. Ja peab olema huvitav vaadata, kuidas pillimehed pilli mängivad. Ses mõttes, et virtuoossust on väga lahe vaadata. See annab aimu, et inimene armastab, mida ta teeb ja ta on selle saavutamiseks ka palju vaeva näinud.

Ja siis muidugi Zetod. Täiesti sürrealistlik, mida võib teha vana lihtsa regilaulukesega. Uhh…

Laupäeval tuulutasime põhjalikult Viljandi kaltsukaid. Sügisene jalanõude mure peaks olema murtud, lisaks sai igaüks endale veel midagi ka niisama meelepärast valida. No kuidas sa jätad ostmata eurose linase pluusikese või 1,5 eurosed gore-tex sügisjalanõud:) IMG_2876 Silver Sepast olin kuulnud ainult seda, et tüüp kasutab pillidena mis iganes kolu. Naelapill nagunii, aga lisaks veel mingid torud, jalgratas, gaasiballoon. Nalja sai palju ja kogu ettevõtmine lõppes selle, et rahvas kutsuti ka lavale. Kolm korda võite arvata, kas minu rahvas kasutas juhust või mitte. “Jaa” on õige vastus!

Roheline lava oli seekord kolinud laulukaare alla ja me ei jõudnud sinna eriti. Kuidagi kõrvaline koht ja kõledavõitu. Endine vallikraav oli küll kitsam, aga kodusem. IMG_2883

Tavaline värk Rohelisel laval – suured tantsivad, väiksed tantsivad.

“Koju” minnes kostis Kultra hoovist kõva mürtsu ja sattusime elulahedale kontserdile – Ukraina punt Veseli Vujky. Rahvast oli mõnusalt vähe ja vabalt mahtus karglema. Muidugi me kasutasime võimalust täiega. No kuulake ise, on ju hea!

Pühapäeva hommikul oli mul kahju, et kogu nali hakkab läbi saama. Hd tahtsid minna veelkord Waldorfkooli mängima- laulma ja seda nad ka said. Kui neile tunni pärast järgi läksin, näidati mulle oma uut sõbrannat, kellega oldi juba kokku lepitud, et järgmisel aastal samal ajal samas kohas kohtuvad. Ja õpetajaga jäeti hüvasti kallistades:) IMG_2886

Laulumängutoas

IMG_2891

Ninad vastu lava Paabelit vaatamas

IMG_2892

  Kui ma siis täna õhtul oma kaasfolgilistelt küsisin, et mis kõige rohkem meeldis, siis üksmeelne vastus oli – emme kallistamine:) Selle võib ehk vabatõlkena panna ümber suurte inimeste keelde, et ühine aeg.

Leave a comment »