Archive for august, 2015

Traditsiooniline metsaöö

IMG_2972

Meie kodu üheks ööks

Suve jooksul ühe öö meie lähedal asuvas RMK Alumati lõkkepaigal veetmine on meil juba traditsioon. Sel suvel tundus vahepeal, et peame traditsiooni murdma, sest kui öösel on vaid 10 kraadi sooja, siis ei ole eriti mugav magada sisuliselt õues. Aga jõudsime kuumalaine ära oodata ja esimesel võimalusel võtsimegi metsaöö jälle ette.

Pakkisime autosse madratsid, tekid-padjad. Mõnus on magada linade vahel, mitte magamiskotis. Kotti said veel natuke nosimist, mõned ajakirjad-raamatud, vett, soojad riided ja tikud. Põhimõte on võtta kaasa võimalikult vähe. Õhtu saabudes hakkas peas tiksuma ärevus – kas õnnestub koht hõivata esimesena või äkki on sinna keegi ennast juba sisse seadnud? Igaks juhuks hakkasime varakult minema, nii 18 ajal. Ja oh õnne, kui Alumati tervitas meid uhkes üksinduses. Kedagi seal polnud ja keegi ei üritanud ka tulla.

IMG_2973

Paradiis – puhas männimets ja väike järvesilmake. Ei ühtegi sääske, võõrast inimest ega isegi mitte automüra.

Tegime puukuuri pööningule “voodi” ära ning panime lõkke põlema. Sõime ümbruskonnast mustikaid, lugesime, küpsetasime lõkkel saia ja ajasime niisama juttu. Sel õhtul pidi olema kõige nähtavam tähesadu ja lapsed tegid palju plaane, mida küll “langetähtedelt” soovida. Hämardudes hakkasid järve kohal ringi lendama nahkhiired – jälle põnev vaatamine. Kui aga veel pimedamaks läks, vahtisime kõik taevasse, aga oh häda küll…mul lapsed nii harjunud kl 21-22 paiku magama minema. 22 ajal nõuti juba tungivalt, et lähme ära magama, nemad ei jaksa enam tähesadu oodata.

Ega midagi, läksimegi siis. Ja kohe jalapealt nad ka kustusid. Katsusin ka ise nende eeskuju järgida, aga siis hakkas pihta – onnikese all puukuuri osas hakkas sahmerdama mingi loom. Näris, toksis, sebis edasi tagasi, jooksis…ja ei lõpetanud. Öö läbi sekeldas seal. Ma ei saanudki magada. Ehk tänu sellele nägin ka ühte “langetähte”.

IMG_2976

Alumati järv

IMG_2988

Metsast leiti ka mõni kukeseen

IMG_2989

Metsaõhtu võttis Hanna kokku väga lühidalt: “See oli imeline õhtu!”. Õigus on tal, nagu ikka.

IMG_2991

Comments (1) »

Rohkem valgust!

IMG_2921Enne

Otse maja kõrval kõrgus meil ilmatu künnapuu. Tõeline hiiglane, kes aasta-aastalt maja aina enam enda alla mattis, valguse kõik röövis ja katust sammaldama kippus. Ja aina enam hakkas see puu mulle närvidele käima. Ise me tema maha võtmisega enam hakkama ei saanud, niisiis tuli appi kutsuda arborist.

Mõeldud tehtud. Tulidki poisid tõstukiga, 4 tundi pidevat saevingumist ja puud ei ole enam. Esimest korda paistab minu tuppa nüüd päikesevalgus sisse. Tore!

Selgus, et puu mahavõtmine oli igati õige samm, sest see tegelane oli läbinisti mäda.

IMG_2943

Viimased oksad veel võtta

IMG_2945

IMG_2948

IMG_2950

Kõik!

Leave a comment »

Kuidas veeta suve kõige kuumemat päeva?

IMG_2937Saunakatus nagu uus!

Täna oli (vist) selle suve kõige kuumem päev – kraadiklaas näitas vahepeal 32 kraadi. Tavaliselt lähevad inimesed neil päevadel randa ja lebavad ennastunustavalt liival. Mina aga päevitamist ei salli (ja pealegi on see megakahjulik) ning rannas külitamine tundub juba mõttena talumatu. Niisiis kasutasin aega teisiti – veetsin selle saunakatusel.

Saunakatus on meil sindlitest. Katus on tosin aastat vana ja iga 2-3 aasta tagant on teda tõrvaõliga üle tõmmatud. See pikendab oluliselt taolise katuse eluiga ja ühtlasi hoiab ka sammaldumist väheke tagasi. Nüüd vist oli tõrvamise vahe pikemaks jäänud ja katus sammaldus ikka päris jõudsasti. Eks tänavune suvi on selleks eriti soodus olnud, põmst iga päev ju sajab.

Puitkatuse kõige suurem vaenlane on päike. Selle vastu kaitsebki õlitamine, mis tuleb tingimata ette võtta suvel, kui katus on täiesti kuiv ja ka õhk kuiv. Õlitamist ei tohi jätta sügisesse, sest õli vajab aega puidu sisse imbumiseks, kuid sügisvihmad pesevad ta enne maha, kui ta sisse jõuab imbuda.
Ka igasugune katusele kogunev sodi ja muidugi sammaldumine on suur puidu hävitaja. Põmst tuleb kõik teha selleks, et katus ei sammalduks, sest kui alguses on sammalt lihtne maha saada, siis mida kauem ta seal on, seda keerulisem on teda eemaldada. Lõpuks kraabid juba koos puiduga maha ja siis on vaja ka uus katus ehitada. Kui muudelt katusematerjalidest saab sammalt tõrjuda ka spetskemikaalidega, siis puitkatusega on ainus variant sammaldumise vältimine – suured puud katuse kohalt ära ja sammal juba eos maha.

Meie saunakatusega muidugi asi nii hull veel polnud, aitas ka terasharjaga kraapimisest. Ja puid peab veel harvendama.

IMG_2927

Sammal ära!

Kõigepeal kraapisingi sambla sindehaaval katuselt maha. See on päris tüütu töö, eriti keset parme, kes ka ju esimese (ainsa) suveilma puhul kohe kuskilt välja ilmusid. Käe peale ilmus korralik terasharja-rakk.

Seejärel pühkisin katuse sodist puhtaks ja pintseldasin tumeda tõrvaõliga paksult sisse. Nüüd näeb välja nagu uus, märkis Hanna tunnustavalt. Tal on õigus. Paar aastat jälle hooleta:)

Katusel rabamise boonuseks on see, et pruuniks sain ikka. Ei peagi kuskile rannaliivale külitama minema.

IMG_2929

Töö algus

Leave a comment »