Lummuses

Tegime E-ga sellise “julgustüki”, et käisime Bachi Matteuse passiooni kuulamas/vaatamas. Huhh….möödunud on varsti juba 24 tundi, aga see vist nüüd jääbki pähe helisema ja kummitama. Terve öö kuulasin Bachi, ise samal ajal magades. Täitsa hull lugu!

Aga julgustükk selles mõttes, et see on üks tõsiselt suur pala. Kestab 2,5 tundi. Tõsine muusika, sisu on Jeesuse kannatuslugu. Seda 300 aastat vana suurteost peetakse Bachi üheks peateoseks.

Kooliajal kuulasin kohustuslikus korras sellest teoseid mingeid osi ja veetsin tunde helikabinetis, et õppida vahet tegema Matteuse ja Johannese passioonidel. Väga piinav oli seda 13-14 aastaselt kuulata. Ma ei mäleta, et meist keegi oleks tollal Bachi eriti fännanud. Tundus ajast ja arust imelik muusika, mida veel mängiti ka veidrate vanaaegsete pillidega. Lisaks veel mingi pidev jumala-teema.

Vastumeelsust lisas ka veel asjaolu, et üks Bachi polüfooniline pala oli kohustuslik iga-kevadisel eksamil ette kanda. Ohh, kuidas ma vaevlesin nende fuugade, inventsioonide ja prelüüdidega. Nad ei jäänud kuidagi pähe ja kunagi ei osanud ma seal hääli juhtida. Kui oli rohkem kui 3 häält, siis oli kaos garanteeritud.

Aga nüüd, mida rohkem ma Bachi kuulan, seda enam see mulle meeldima hakkab. Absoluutselt geniaalne muusika ja kui on vaja eriti kirgast kogemust, siis see on see.

Tartus Vanemuises toimunud Matteuse passiooni esitus ei ole muidugi võrreldav nendega, mille ma siia postituse juurde panen. See muusika vajab siiski võlve ja avarust. Siis on tal (mõju)jõud ja siis viib ta sind edasi nagu lai jõevool, mis kunagi ei peatu ega takerdu. See muusika on nagu jõgi, mida ei saa peatada, vaid ta võtab su lihtsalt kaasa ja viib ära.

Vanemuise kontserdisaal on aga pisike, umbne ja akustika on…nagu on. Kahjuks rikkus teose teist osa kuskilt (tänavalt? naabermajast? kõrvalruumist?) kostev ja aegamööda valjenev vaibakloppimise tümps. Oli küll päris hirmus, kui pinevast pianissimost kõlab üle tümp-tümp-tümp. Aga noh, lõpp hea ja kõik hea, sest  keskendumisega sai tümpsu enda jaoks välja lülitada ja suutsin käsnana iga viimase kui noodi endasse imeda. Küllap vist teisedki inimesed, sest saalitäis aplodeeris seistes!

Algus

Lõpp

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: