Archive for mai 26, 2016

“Täna oli maailma toredaim päev!”

Nii ütles mulle Helena, kui möödunud nädalal ühel õhtul Kloostriaidast koju jalutasime. Tal oli seal tore esinemine, millega ise ka täiesti hästi rahule jäi. Loogiline ka, sest harjutas ju kohusetundlikult. Tõsi küll, vahepeal kippus Helenal harjutades koguni pisar silma, kui ikka üldse välja ei tulnud. “Miks ma pidin hakkama õppima viiulit, see on niiiiiiii raske,” halas ta. Ja mängis edasi. Kui küsisin, et kas ei taha enam tundi minna, siis vastus on alati eitav – tundi tahab väga minna.

Nädal hiljem tuli Helenal jälle maailma toredaim päev ehk, nagu ta ise ütles – nüüd on juba kaks toredaimat päeva. Jälle oli esinemine, mida ta nautis ja millega jäi rahule. Tagatipuks kuulas ta veel hiirvaikselt ära pika kontserdi, kus Nõmme Noortemaja pilliringide lapsed näitasid, mida nad aasta jooksul õppinud olid. Kõige rohkem meeldis üks rahvalik viiulilugu. “See oli kiire ja ilus, tahaks ise ka nii mängida,” ütles Helena.

Nüüd siis on viiulist suvepuhkus ja sügisel tahab Helena kindlasti jätkata. Hanna alles valib endale pilli, aga üldiselt panin ta fakti ette, et midagi peaks ikka õppima – ta on ju üdini musikaalne. Hanna tahab teha bändi ja sellepärast ta nüüd siis mõtlebki, et mis pill see olla võiks – kas lõõts või kitarr või kannel.

Ringidest veel niipalju, et balleti õppimise otsustas Helena nüüd lõpetada. Hanna aga jätkab, sest tal on kindel soov saada baleriiniks. Helenale tahan sügisest otsida miski liikumise- või spordiringi.

Selle loo mõtlesid tüdrukud välja ise. Pala nimi on “Kevadpidu”.

 

 

Advertisements

5 kommentaari »