Lauluõunapuu

On väga tuuline ilm. Hannal ja Helenal on üle keskmise igav. Aga kui sul pole ühtegi nutividinat ega ka mitte telekat, siis hakkab varem või hiljem loovus tööle. Ning võib selguda, et mängida saab isegi tuulega.
Hanna: “Emme, kui ma olen üksi väljas, siis ma saan tuulega laulda.”
Mina: “Kuidas see sul käib?”
Hanna: “Väga lihtsalt – mina laulan ja tuul laulab koos minuga! Aga kui Helena või keegi veel on väljas, siis tuul ei laula minuga.”
 
Helena: “Emme, kas ma võin selle aiataguse õunapuu endale võtta?”
Mina: “No ikka võid!”
Helena: “Siis teemegi nii, et see on minu õunapuu. Ma panen talle nimeks Lauluõunapuu. Sellepärast, et mulle väga meeldib istuda seal puu otsas ja kuulata, kuidas ta kohiseb. Ta nagu laulaks.”

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: