Emme, lähme magama!

Magamine on üks ütlemata tore ja vajalik tegevus, mida siiski vist ikka liiga vähe väärtustatakse. Ometi magame me ju maha kolmandiku oma elust ja teeme seda selleks, et ülejäänud 2/3 ajast olla normaalsed ja toredad. Kui nii võtta, siis on see kolmandik mahamagatud aega vaat ega kõige olulisem siin elus.

Mina olen kahtlemata kõva unekott. Mida vanemaks ma saan, seda enam hindan hästi magatud öid. Kui ma ei saa ennast välja magada, olen järgmisel päeval tige nagu herilane. Midagi ei edene ja üldse tundub kogu elu mustades värvides. Mu aju ei tööta nendel päevadel. Ei suuda moodustada seotud teksti, ei suuda keskenduda.

Olen pirtsakas magaja – näiteks võõras kohas ei suuda ma tavaliselt üldse magada. Olen elu jooksul suutnud magada väga vähestes hotellitubades. Enamasti on probleemiks halb sisekliima (liiga kuiv õhk või lihtsalt umbne tuba, kuna aknaid pole võimalik avada), lärm – keegi tuleb kl 3 ajal peolt ja peab muidugi lärmama koridoris nii et kõik erksama unega kodanikud üles ärkavad või lihtsalt ebamugav voodi – liiga kõva või pehme. Või ka liiga suur padi. Miks üldse arvatakse, et valdavalt tahavad inimesed magada hiigelpatjadega?!

Tõeline magamisparadiis on Savilöövi. Siin on vist maailmas ainuke koht, kus ma suudan ennast tõeliselt välja magada ja lausa ootan, et saaks juba õhtul mõnusasse voodisse pugeda. Uni tuleb kohe ja enne ei ärka, kui hommikul väljamaganuna.

Siin on nimelt öösel täiesti haudvaikne – ei kosta siia paksude müüride vahele automüra ega naabri koera pidev ulgumine. Linnas ärkan öö jooksul kindlasti vähemalt mõned korrad selle peale, et keegi jookseb kontsakolinal mööda trepikoda ringi, naabri koer klähvib trepikojas, tänaval sõidab mõni eriti kärarikas sõiduk või lärmab piduseltskond otse akna all. Suvel on seal alati liiga umbne, sest eespool nimetatud põhjuste pärast pole võimalik ööseks akent lahti jätta. Talvel aga liiga kuiv õhk. Sisekliima poolest on Savilöövi samuti suurepärane põõnamise kohta – siin pole kunagi umbne (hõredad aknad) ega palav (kivimüürid).

Ka Hanna ja Helena on siin Savilöövil avastanud magamise võlud. Oleme vist imelikud küll, aga suve ajal kl 21 kustuvad nad juba täiesti vabatahtlikult. Ja kui magamaminek jääb hilisema peale, siis hiljemalt kl 21.30 tullakse juba mind paluma, et emme, lähme ometigi magama. Sest magada on ju mõnus!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: