Archive for juuni 27, 2016

Sarikasilitaja

IMG_5005

Hanna ja Helena visioon meie majast siis, kui pööning on ka valmis saanud. Nagu näha, on kõik detailideni paigas, kaasaarvatud mööbel ja välisuksel laulvad linnud.

Ma pole ammu kirjutanud arengutest pööningul. See ei tähenda, et seal midagi ei toimuks. Vaikselt käib kõpitsemine koguaeg, aga lihtsalt enamik praeguse etapi töid on nii igavad ja üldse tundub kogu protsess nii lõputu, et pole nagu veel midagi kirjutada ega näidata.

Kopsimine aga käib pööningul aktiivselt. Ermo naelutab paika sisevoodrilaudu ja vot see on alles aeganõudev kunstsaagimine ja leiutamine. Kuna maja on igatepidi kiira-käära kõver ja mitteloodis, siis tuleb iga lauda mõõta, mitte ei saa nii, et saed aga hunniku mõõdu järgi välja ja paned tsahh-tsahh paika nagu Kodutunde saates ehitatakse.

Kuna mina olen jätkuvalt meisterlik viltusaagija, siis võtsin ette tööd, kus viltune silm ei sega. Ehk sarikate kõpitsemise. Et meie maja vanad sarikad jäävad laudise alt välja, oli selge juba algusest peale. Kuna tõenäoliselt pole keegi neid maja ehitamisest saadik puutunudki, olid teised väga-väga tolmused ja mustad. Niisiis oli neid vaja üksjagu silitada.

Kõigepealt hõõrusin nad liivapaberiga puhtaks. Ühtlasi sai selgeks, et kui üks koidest söödud koht välja arvata, siis pole sarikatel vähimatki häda. Koisid ennast ega nende hiljutisele elutegevusele viitavat ma ei kohanud. Ehk on see vana söögiplats neil, sest katuse all on tuul tõmmanud kenasti ja koidele tuuletõmme ei pidavat mitte üks teps meeldivat.

Seejärel silitasin kõik sarikad sentimeeter haaval niiske lapiga üle. Avastasin palju huvitavaid täkkeid ja üldse tundus kuidagi hea ja mõnus silitada seda, mis katust püsti hoiab. Mõelda vaid – need sarikad on juba üle 100 aasta vastu pidanud ja keegi on nad teinud täiesti käsitsi kirvega tahudes. Kui vägevad puud!

Lapiringi järel sain lõpuks kätte võtta oma lemmiktööriista ehk pintsli. Pintseldasin sarikad üle linaõliga. See tõi kirvetäkked ja oksakohad hästi välja ning muutis puidu tunduvalt tumedamaks. Oi, ilus on. Nagu kohe mõnes koduajakirjas.

Laudise värvisin üle Pinotex Interioriga (toon Lumi). Värvisin 2x ja tegelikult oleks võinud ta veelgi valgem jääda. Alguses arvasin, et värvin ka hööveldamata laudadest seinaosa sellega üle, aga ei – lahjaks ja vähekatvaks jääb.

IMG_5002

Kolmandik pööningust näeb nüüd välja nii. Puudu on veel liistumajandus.

IMG_4994

Madala katuseserva alla tulevad panipaigad või peidupaigas.

IMG_4995

Igatepidi ära silitatud sarikad. Ja mis vahva vahtralehekujuline pigiplekk on tekkinud korstna peale.

IMG_4997

Vanasti pandi sarikaotsad kokku niimoodi

IMG_5003

Hele ja tume

Teha on pööningul veel muljetavaldav hulk tööd  – poole pööningu laudis, elektritööd, liistud, trepp jne. Seega küsimused “kas ikka veel pole valmis või?” on endiselt kohatud. Jah, kui saaks seda järjest teha, siis oleks muidugi ammu valmis, aga paraku on ühes vanas majapidamises niipalju igasuguseid muid töid, mis lausa karjuvad tegijate järele ja paraku on maasektorites küll nõnda, et suurem hulk töid eeldab meesterahva rammu.

IMG_4999

Veel eesolev töötanner

Advertisements

Leave a comment »