Archive for juuli 20, 2016

Nii need päevad kaovad…

IMG_5083Halli kärbsenäpi pojad päev enne pesast välja lendamist. Järgmisel hommikul oli pesa juba tühi.

Naudin praegu haruldast olemist Savilöövil täiesti ihuüksi. See kestab vaid loetud päevad, aga mulle meeldib väga. Sest pagana hea on vahelduseks, kui ei pea kellegi teisega arvestama. Nt ei pea 3x päevas süüa tegema, ei pea iga päev liha söögiks tegema, võib vabalt poole ööni Midsomeri Mõrvasid vahtida ja hommikul poole lõunani ehk kl 9ni magada.

Lisaks saab tegeleda igasuguste asjadega, mis on oluliselt keerulisemad, kui majas on rohkem rahvast. Näiteks koristamisega. Täna ma seda tegingi ning kummalisel kombel lõppes lihtsalt alanud tolmuimeja tiir ja aknapesu hoopiski seguvalamistööde ning kivivilla toppimisega.

Nimelt segas juba mõnda aega mind ühelt aknalaualt eralduv materjal – mingid tükid. Ma siis urgitsesin seal veidike ning paljandus lai ja sügav pragu. No mis sa teed sellisega? Kuurist müürimört ja täis valada. Hiljem pahtel peale.

Teist akent küürides hakkas mind samuti üks akna kohal olev pragu segama. Oli teine korralikult maalriteibiga kinni kleebitud, et tuul ja elajad sisse ei tuleks. Proovisin naljaviluks noaga, et kui kaugele ta ka siis ulatub. Nuga kadus täies ulatuses pilusse. Ega midagi – kuurist kivivill ja toppima.

Õhtul kütsin sauna, aga möödaminnes viskasin tormi tagajärgede koristamisel tekkinud oksahunnikusse põleva paberiprahi ja pistsin tule otsa. Tulen 5 minuti pärast tagasi – oksahunnik täisleekides, leegid ulatuvad juba taevani. Tuult kah omajagu. Ega midagi – võtsin hangu ja käisin poolteist tundi ümber lõkke, loopisin veel oksi peale ja lõppkokkuvõttes saigi okstega üks-null.

Vahepeal valasin veel maja seinapragusid täis (sry, kärbsenäpid, rohkem te meie seina sees pesitseda ei saa), ehitasin pööningul jupi seina ja õlitasin põranda ära.

Nii need päevad lähevad, jah.

 

Advertisements

Comments (1) »