Archive for august 3, 2016

(Eel)arvamusi kuulamas

Mõni nädal tagasi toimus Maanteemuuseumis selline tore ettevõtmine nagu Kagu-Eesti (eel)arvamusfestival. Juba selle ettevõtmise nimi on taoline, et ajab suunurgad ülespidi. Et mis eelarvamused ja kelle eelarvamused.

Igatahes. Eelarvamuste kütkes vaevlejaid oli kogunenud üsna ohtralt ja seda hoolimata äärmiselt nutusele septembrikuisele seenevihmailmale. Ilm oli nii külm, et kahetsesin sügavalt kodust väljumist varbavahede ja lühikeste pükstega.

Kuulasin kahte arutluspaneeli – Eestist kui ökoriigist ja Kagu-Eesti tulevikust ehk sellest, et kes ja millal kustutab viimasena tule. Mõlemad teemad lähevad mulle väga korda ja juttu ning mõtlemist jätkust pärastpoole veel tükiks ajaks.

Sõbrannaga arutasime seda va ökovärki ja jõudsime järeldusele, et eks me mingil määral kapiökod oleme. No ei käi ma Tallinna elades iga päev Biomarketis, aga mingi hinna eest ei taha loobuda võimalusest siin maal kodus ise salati- ja juurekraami kasvatada või metsaande koguda. Just ükspäev mõtisklesin hommikusöögilauas sellel teemal, et miks küll inimesed suhtuvad ökosse kui moevoolu või tõusiklikku ettevõtmisesse. Tegelikult on ju tegemist kõige tavalisema normaalsusega. Tol hommikul oli meil laual naabertalu ilmselgelt väga mahedast munadest omlett, Lõunapiima toorpiim (mu laste absoluutne lemmik!), praetud isekasvatatud suvikõrvitsaviilud, kurk oma kasvuhoonest, salatikraam oma peenralt. Tavapoest pärines leib, või ja kohv. Ma ei leia, et tegemist oleks pingutatult või tõusiklikult elatu maheeluga. Sugugi mitte – just nii on väga lihtne, tervislik ja odav.

Kui natukenegi mõelda oma eksistentsile ja tervisele, siis ongi väga lihtne elada mahedalt. Me pole kohustatud ostma  jama, sest olgem ausad – suurem osa poes müüdavast toidukraamist on mittevajalik ning lähemal uurimisel lausa kahjulik süüa. Miks peaks keegi ostma oma lapsele (ja endale) kirevaid kirevaid hommikuhelbeid, mis pole muud kui meeletu suhkrupomm? Miks peaks muidu normaalne inimene ostma endale leiva peale määrimiseks mõnd ramalist ja sinna otsa virutama viilaka täite-, sidus- ja lisaainetest kubiseva vorstiviilaka? Juba sellisest jurast loobumine on samm tervislikuma toidulaua poole ning ei ole isegi vaja uhket mahesilti külge riputada.

Ma poleks vist seda postitust kirjutanud, kui poleks täna olnud eriti vastikut kogemust nn tavatoiduga. Jah, hakkliha on kirjade järgi jama, aga siiski – olgem ausad, temast saab teha väga lihtsalt palju erinevaid toite. Sellepärast ma teda ikkagi vahest ostan. Aga Rakvere Lihakombinaadi hakklihaga on tänasest küll lõpp, sest pärast sellest kastme valmistamist olin sunnitud pool päeva elamist tuulutama, kuna toad haisesid lihtsalt millegi väga kohutava järele. Ei, liha polnud halvaks läinud, vaid see lihtsalt haiseski ropult ja rõvedalt millegi järgi, millel polnud midagi ühist normaalse liha lõhnaga. Võib-olla nad söödavad neid loomi tõepoolest mingi essuga ja sellepärast haiseb ka liha. Rohkem ei osta ma seda enam kunagi.

 

 

 

 

 

 

6 kommentaari »