(Eel)arvamusi kuulamas

Mõni nädal tagasi toimus Maanteemuuseumis selline tore ettevõtmine nagu Kagu-Eesti (eel)arvamusfestival. Juba selle ettevõtmise nimi on taoline, et ajab suunurgad ülespidi. Et mis eelarvamused ja kelle eelarvamused.

Igatahes. Eelarvamuste kütkes vaevlejaid oli kogunenud üsna ohtralt ja seda hoolimata äärmiselt nutusele septembrikuisele seenevihmailmale. Ilm oli nii külm, et kahetsesin sügavalt kodust väljumist varbavahede ja lühikeste pükstega.

Kuulasin kahte arutluspaneeli – Eestist kui ökoriigist ja Kagu-Eesti tulevikust ehk sellest, et kes ja millal kustutab viimasena tule. Mõlemad teemad lähevad mulle väga korda ja juttu ning mõtlemist jätkust pärastpoole veel tükiks ajaks.

Sõbrannaga arutasime seda va ökovärki ja jõudsime järeldusele, et eks me mingil määral kapiökod oleme. No ei käi ma Tallinna elades iga päev Biomarketis, aga mingi hinna eest ei taha loobuda võimalusest siin maal kodus ise salati- ja juurekraami kasvatada või metsaande koguda. Just ükspäev mõtisklesin hommikusöögilauas sellel teemal, et miks küll inimesed suhtuvad ökosse kui moevoolu või tõusiklikku ettevõtmisesse. Tegelikult on ju tegemist kõige tavalisema normaalsusega. Tol hommikul oli meil laual naabertalu ilmselgelt väga mahedast munadest omlett, Lõunapiima toorpiim (mu laste absoluutne lemmik!), praetud isekasvatatud suvikõrvitsaviilud, kurk oma kasvuhoonest, salatikraam oma peenralt. Tavapoest pärines leib, või ja kohv. Ma ei leia, et tegemist oleks pingutatult või tõusiklikult elatu maheeluga. Sugugi mitte – just nii on väga lihtne, tervislik ja odav.

Kui natukenegi mõelda oma eksistentsile ja tervisele, siis ongi väga lihtne elada mahedalt. Me pole kohustatud ostma  jama, sest olgem ausad – suurem osa poes müüdavast toidukraamist on mittevajalik ning lähemal uurimisel lausa kahjulik süüa. Miks peaks keegi ostma oma lapsele (ja endale) kirevaid kirevaid hommikuhelbeid, mis pole muud kui meeletu suhkrupomm? Miks peaks muidu normaalne inimene ostma endale leiva peale määrimiseks mõnd ramalist ja sinna otsa virutama viilaka täite-, sidus- ja lisaainetest kubiseva vorstiviilaka? Juba sellisest jurast loobumine on samm tervislikuma toidulaua poole ning ei ole isegi vaja uhket mahesilti külge riputada.

Ma poleks vist seda postitust kirjutanud, kui poleks täna olnud eriti vastikut kogemust nn tavatoiduga. Jah, hakkliha on kirjade järgi jama, aga siiski – olgem ausad, temast saab teha väga lihtsalt palju erinevaid toite. Sellepärast ma teda ikkagi vahest ostan. Aga Rakvere Lihakombinaadi hakklihaga on tänasest küll lõpp, sest pärast sellest kastme valmistamist olin sunnitud pool päeva elamist tuulutama, kuna toad haisesid lihtsalt millegi väga kohutava järele. Ei, liha polnud halvaks läinud, vaid see lihtsalt haiseski ropult ja rõvedalt millegi järgi, millel polnud midagi ühist normaalse liha lõhnaga. Võib-olla nad söödavad neid loomi tõepoolest mingi essuga ja sellepärast haiseb ka liha. Rohkem ei osta ma seda enam kunagi.

 

 

 

 

 

 

6 kommentaari so far »

  1. 1

    K. said,

    Ilmselt võis olla tegu kuldi lihaga. See haiseb jah võikalt. Üldjuhul neil ikka võetakse õigel ajal munad maha, aga vbl siis sattus omi selline hulka.

    Vanasti kui rohkem sai sealiha kohalikelt talunikelt ostetud, siis ikka väga mitmel korral trehvas seda kuldi maitselist liha. Paljud ei viitsinud tegeleda selle lõikamisega.

  2. 2

    siil said,

    Ainuke poest ostetav normaalne hakkliha on Märjamaa mahehakkliha… aga see on nii kõrbeda hinnaga, et ma nii kaks korda aastas luban endal sellest chili con carnet teha. Üldiselt kuna head liha on keeruline hankida, kaldun ma üha rohkem taimse toidulaua poole. Polegi liha iga päev vaja 🙂

  3. 3

    geagea said,

    Me sööme Rakvere veisehakkliha, seal vähemalt kirjade järgi 100% liha ja maitseb okeilt. Aga Greg tõi ükskord kogemata poest Rakvere Perenaise hakkliha ja see rändas kohe naabri koerale – etiketi järgi oli liha vist mingi 30%, ma ei taha mõeldagi, mis see ülejäänu on. Öök!

    Aga ma hakkan nüüd suvikõrvitsat praadima, ajasid isu peale 🙂

  4. 4

    Kristhel said,

    Meie oleme üritanud hakkliha vältida. Ma lihtsalt tunnen seda rõvedat maitset isegi maitseainetega…Üleüldse olen mina 80% taimetoidu peal ning Härra pärast peangi neid lihavärke tooma. Päris 100% mahedat osta ei saa, sest see on kolepalju pakendatud ja muidugi megakallis arvestades kui palju meespere seda tarbib. Seega püüame pigem kana ja klassikalisi seapraade teha.

  5. 5

    Kriss said,

    Kui mul poleks lapsi ega meest, siis ilmselt ka ei sööks liha. Ema kiidab mul Liivimaa lihaveise hakkliha, kah muidugi megakallis, aga pidavat ka hea olema.

  6. 6

    siil said,

    Mul on mees hakanud üllatuslikult paljude lihavabade kohta ütlema, et need on ka päris head. Muidu on selline liha-kartul söögi armastaja.


Comment RSS · TrackBack URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: