Archive for oktoober, 2016

Seiklused linnadžunglis

Kooliminemine on muutnud Hsid märgatavalt iseseisvamaks. Nendega oli tegelikult juba enne kooli mul kokkulepe, et nüüd koolilastena hakkavad ise käima oma ringides ja trennides ning mina enam autojuhti-saatjat ei mängi. Nii see on ka läinud.

Mõlemad sõidavad ise ühistranspordiga trenni ja sama teed pidi tagasi. Eriti tubli sõitja on Helena, kellel nii tsirkusering kui ka viiulitund toimub Nõmmel. Aga mitte samas kohas. Siiani ei ole ta eksinud, vaid on ilusti saanud toime koguni kolme bussiga liiklemisega. Ta on nii hoolikas ja korralik, et tema pärast ma väga ei muretse. Või noh…mul pole kahtlustki, et ta hakkama ei saaks.

Hanna, minu tuulepea, suutis täna natuke ekselda. Tal vaja sõita trammiga Hobujaama peatusesse ja pärast sealt tagasi. Aga jooksis trennist tulles trammile ja ei vaadanudki, et kogemata istus hoopis Kopli trammi. Oli siiski üsna varsti märganud, et ümbrus on võõras ja tegi nii nagu ma olen õpetanud – tule maha ja sõida tagasi. Tuligi Paksu Margareeta juures maha. Mind ta kätte ei saanud, et nõu küsida, sest ma olin trennis, aga oli siis ühe trammiootaja käest abi küsinud, et millega ta peab tagasi sõitma. Äärmiselt mõistlik. Tuligi tagasi Hobujaama ja istus õige trammi peale ning oli varsti kodus.

Ise ta polnudki väga ehmatanud ja kui ma talle rääkisin, kuidas mina ka olen vale trammi peale sealsamas istunud (kuna ma endiselt pole suutnud ära õppida Tallinna NELJA trammiliini, kuid see-eest tean peast kõiki bussiliine), siis me ainult naersime.

 

Comments (1) »

Maasektor laienes

Laiendasin veidi meie paradiisi piire. Nimelt oli Savilöövi kõrval üks tükk riigimaad, mida juba ammu igatsusega piidlesin.

Aeg-ajalt tsekkisin maa-ametist, et äkki on selle maaga midagi toimunud. Nii umbes 13 aastat kindlasti. Möödunud talvel avastasin oma suureks rõõmuks, et maa oli lõpuks kinnistusregistrisse kantud. Järelikult võis loota, et see pannakse ka millalgi varsti või vähem varsti müüki.

Kammisin tihemini maa-ameti enampakkumiste lehel ja suve lõpul oligi see kõnealune kinnistu enampakkumisel. Muidugi ma osalesin.

Käisin isegi ümbrikute avamisel kohal, sest see on avalik toiming. Oma silmaga veendusin, et mingit susser-vusserit polnud. Selgus, et olin teinud ainukesena pakkumise ning tänaseks on notaris ostu-müügileping sõlminud ning meie paradiis 2,5 korda suurem kui enne.

Mis sellel maal on? See on metsa/võssakasvav põllumaa. Igasugu puid kasvab, muist päris kobedad, muist vaja välja saagida. Ühelt poolt on piiriks Laanemetsa oja, mis mulle eriti meeldib. Tööd on muidugi palju, aga maa on maa. Seda enam, et tüüpiline Eesti introvert nagu ma olen, ei taha ju, et naaber väga külje all oleks. Ja kes teab, äkki ma tahan kunagi võtta loomi ja maad läheb vaja.

 

3 kommentaari »