Archive for november, 2016

Mida on vaja täiuslikuks nädalavahetuseks?

Aega – 2 päeva nädalavahetust on ilmselgelt liiga vähe, 4 on just parem.

Luksust mitte vaadata kella.

Metsaskäimist. Üksi on hea, aga seltskonnaga pole ka viga. Eriti kui suurem osa neist on neljajalgsed.

Käestkinnihoidmist.

Täielikku pimedust, vaikust ja tähistaevast.

Savilöövi sauna ja jaanipäeva ajal tehtud vihta.

Head punast veini.

Mart Juure raamatuid ja Ruitlase viimast veergu Uma Lehest.

Igasuguseid juustusid.

Naermist, mis ei lõppegi ära.

Õhulosside ehitamist.

Unistamist.

Maailmaparandamist.

Koos kokkamist.

Maja soojaks kütmist.

Lähedust.

Jagamist.

/kustutatud turvapõhjustel/

Nimekiri on muidugi sügavalt subjektiivne ega pretendeeri mingile tõele.

 

Advertisements

Leave a comment »

Veits trennijuttu ehk üle mitme aasta ree peal

Üle pika aja ka natuke trennijuttu. Peaasjalikult pilatesest, mis on aastaid minu absoluutne lemmik, aga millega on paraku päris suur paus sisse tulnud.

10 aastat tagasi avastasin selle trenni ja käisin ülimalt usinasti järgmised paar aastat trennis. Kunagi polnud igav ja erinevalt igasugustest muudest trennidest, mida ma olen ka proovinud, tulid tulemused kohe. Ma ei tea ühtegi teist trenni, mis kaotaks nii kiiresti sangad ja tekitaks sileda kõhu! Ja see ei ole reklaam, vaid nii ongi.

Aga siis sündisid Hanna ja Helena ning aega trenniks käimiseks ei olnud üldse mitte. Aeg-ajalt uurisin spordiklubide kodulehekülgi, aga et hakata uuesti reeglipäraselt kohal käima, see ei mänginud kuidagi välja. Pealegi – ma olen tegelikult jätkuvalt arvamusel, et on tobe maksta raha selle eest, et sa OMAENDA keha liigutad. Niisiis tegin koguaeg tasuta trenne nagu kõndimine, rattasõit, suusatamine ja muu taoline. Maal elades pole ka nagunii trenniküsimust üleüldse, sest elu Savilöövil on juba trenn ise, kuna kõik igapäevased toimingud nõuavad mäest üles-alla sebimist. Ainuüksi vee toomine tähendab, et tirid ämbrit alt orust kaevu juurest kõrgele mäe otsa majja. Ja nii mitmeid kordi päevas.

Töö juures on meil võimalus hea hinnaga spordiklubides käia ja kuigi ma väga suur saalitrenni fänn pole, liitusin selle asjaga septembri algusest. Ja näe, november on poole peal ja ma polegi veel käega löönud. 3 tundi pilatest nädalast on väga hea!

Mind võlub eriti selle trenni juures asjaolu, et pole mingit higistamist. Pealtnäha pole midagi, isegi justkui harjutusi pole. Aga nagu ütleb mu pilatesetreener – siin pole ühtegi lihtsat harjutust ja et kui sulle tundub, et on lihtne, siis järelikult teed asja valesti. Niisiis lamame me seal näiliselt niisama põrandal siruli, aga tegelikult on väga raske:)

Ega mul ei ole trenniga mingeid eesmärke, kui lihtsalt olla selline nagu olen ja tunda ennast hästi. Arvuti taga istumine on väga kurnav tegevus seljale ja kaelale ning et seda korras hoida, tuleb midagi teha. Näiteks pilatest. Kaalulangetusega aga ma ju teadupärast tegeleda ei suuda, sest maailm on täis head-paremat, mis on vaja ju ometi ära süüa. Paar aastat tagasi kaotatud “kümnekas” pole tagasi tulnud ja ei tule ka. Aga noh, alati võiks kaotada veel viieka.

 

 

 

 

Comments (1) »

Lihtne ühe päevaga valmiv sall

img_5440

Kingsepal pole kingi ja ma avastasin ka külmade saabudes, et mul pole ühtki normaalset salli. Niisiis lappasin kodus leiduvaid kuduajakirju, et mingi muster leida. Ikka palmikud, eks!

Selle salli muster on paar aastat vanast Novita ajakirjast. Lõngaks ikka seesama Karula maavillane, millele lisasin ka tallemohääri, et oleks pehmem. Sall on 64 cm pikk ja sai valmis ühe päevaga. Soovisingi sellist lühikest, mis käib nööpidega kinni ning sobib/mahub mantli v jope alla, ilma et muudaks kandjat oma suurusega kubujussiks. Sall on tõeliselt soe.

 

 

 

 

Leave a comment »

Hall ja madala taevaga sügispäev

Ühel päeval oli taevas hallimast hall ja väga madalal. Vihma oli sadanud terve öö. Aeg oli aeglane, sest just keerati kella.

Nii võis see paista.

Aga meeled on mul erksad nagu saaki taga ajaval metsloomal. Või nagu kelgukoeral, kes tahab juba minna. Kohe nüüd.

Ilm on päikesepaisteline. Minu silmade jaoks.

Silmas pole teragi und, kuigi öösel polnud maganud kauem kui paar tundi.

Inimesed kisuvad üles kraesid üles, et kõle tuul keha ja mantli vahele ei trügiks. Ma ei tunne tuult, võin lahtiste hõlmadega käia. Käingi.

Kõikjal on lombid, millest ei peagi ma üle hüppama, sest ma võin lennata. Ja ma lendangi.

Olen nagu pohmellis, kuigi pole tilkagi joonud.

On üldse selline uu-kahelik olemine. Natuke räsitud, aga siiski nii ergas kui üldse võimalik. Joovastav.

 

Leave a comment »