Mitte lihtsalt rännak

Päris raske on ehitada, kui majapidamises on selline “segaja”.

Mõnikord on mul juhtunud, et unes nähtu läheb täide. Päev enne klaverikolimist ärkasin hirmujudinates nuuksudes, sest olin näinud unes, kuidas vedasime klaverit järelkärus ja kuskil Puurmani viaduktil lendas käru laiali ning klaver kukkus teele tükkideks. Aga see klaver pole mul ju lihtsalt niisama üks vana mööbliese! Ta on tükk minu lapsepõlvest ja osa mu vanaemast, kelle majapidamisest ta pärineb. Kõik suvekavad (kes teab, see teab!) on õpitud sellel küünlajalgadega Bechsteinil. Küll on palju harjutatud seal etüüde, prelüüde, sonaate, fuugasid ja kes-teab-veel-mida.

Hüva. Klaveri kolimisega läks siiski kõik väga hästi. Hommikul tulid tugevad poisid ja sikutasid pianiino järelkärusse. Ta sai korralikult kilesse mässitud ja sõit algas. Sõitsin oma kahe kalli järel, kuulasin Bachi ja pisardasin vahepeal. Puhtalt rõõmust. Pea oli täis segaseid mõtteid. Alates sellest, et vaat kui ohtlik on ajakirjanikega suhtlemine. Sa annad nõusoleku endaga intervjuud teha, siis ta tuleb sulle seda lugu tegema ja lõpuks ei lähegi enam ära, vaid veab koguni ka oma kolu kaasa.

Igatahes. Õhtuks oli operatsioon “Tallinnast asjad ära” tehtud! Klaver ajutises kohas paigal ja esimesed fuugadki läbi klimberdatud.

Mis veel klaverisse puutub, siis imeline pill on ta – isegi häälest ära ei läinud! Ühtegi kriimu ei lisandunud ning ma arvan, et tal on uues kodus hea.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: