Ühistransport maal – peamiselt iluasi

Pidin täna hommikul Tallinna sõitma. Seda teen tavalisele nii, et jätan auto Tartusse jaama ja liigun sealt edasi rongiga. Tänase sõiduga oli ka mõte, et katsuks minna täiesti ühistranspordiga – käib ju meie külast varahommikul linna isegi mingi buss.

Bussigraafikut uurides selgus, et asi pole sugugi nii lihtne. Buss läheb hommikul 6 ajal ning tal kulub 45 kilomeetri kaugusele Tartu linna jõudmiseks aega 1,5 tundi. Sinna see bussisõit jäigi. Tobe olukord tegelikult – kodust välja keerates jõudsin peatselt bussile järele ja mõnda aega sõitsimegi nii, et inimtühi buss ees, mina järel.

Ühistranspordi teema ei huvitaks mind mitte kõige vähematki, kui ma sellega poleks teravalt põrkunud praeguse kooliaasta eel. Nimelt on meil Eestis kohalikul omavalitsusel kohustus korraldada laste koolitee, et ka kaugemad tulijad saaksid kooli. Et meie elamine asub siiski täitsa maantee ääres ja mingil ajal mingid bussid seal liiguvad, arvasin naiivselt, et no kui keeruline saab see siis olla korraldada.

Selgus, et see on võimatu! Pärast mitut kuud kirjavahetust vallavalitsusega selgus, et nende ettepanekut muuta veidike maakonnaliini, et buss sõidaks sobival ajal meie külla ning võtaks siit peale kaks koolilast, ei olevat võimalik ellu viia.

Kohe selgitan. Siitkandi lapsed käivad kooli maakonnaliini bussiga. Koolilapsed moodustavad suure osa selle liini sõitjatest, liin ise on aga selline, et algab poole öö ajal kuskilt ning buss sõidab läbi pool maailma. Valdavalt tühjalt. Et meie külast varem koolikäijaid lapsi polnud, siis buss meie külla ka ei sõitnud, küll aga 6 kilomeetri kaugusele naaberkülla. Sinna viimegi nüüd igal hommikul Hd. Ettepanek muudatuseks oli selline, et buss hakkaks sõitma meie külla (tee pikeneb 12 km ehk ca 15 minutit). Ma ei tea, mis oli maavalitsuse keeldumise põhjus.

Et bussiliini kuidagi ümber teha polnud võimalik, pakkus KOV välja hüvitise iga sõidukilomeetri kohta, mis kulub laste vedamisele meie kodu ja naaberküla vahel. Hüvitise suuruseks on väljapakutult 20 senti kilomeetri kohta. See ei lahenda probleemi, sest a)ei kata reaalseid kulutusi, mis kuluvad transpordile ning b) ei lahenda koolisaamise probleemi juhul, kui kodune autojuht puudub. Veel pakuti välja, et tehku ma diil mõne külast linna tööle käiva inimesega. No ma ei tea, alles kolisin siia ja esimese asjana lähen kohe küla peale lunima, et äkki keegi veaks mu lapsi? Veidi nagu kummaline. Rääkimata sellest, et ega me ei teagi, et siit külast sobilikul ajal keegi linna tööle käiks.

Ka õhtuse kojusaamisega oli sama kamm. Vormiliselt justkui kõik toimib, Võnnust tuleb sobilikul ajal buss. Paraku siirdub ta meist eelmises külast tuurile mööda Eestit, mis tähendab, et koolist koju ca 20 km kaugusele koju jõudmiseks pidanuks lapsed kulutama iga päev 1 tund 40. Septembris paar korda Hd sõitsid selle tiiru kaasa ning rääkisid, kuidas buss enamuse aja täiesti tühjalt metsade vahel rallis. See ei ole OK. Õnneks sellele probleemile leidus siiski mõistlik lahendus – kolmel päeval nädalas toob takso mu lapsed koju, vabastades mind niimoodi transateenuse osutamisest. See on väga mõistlik lahendus.

Jah, meil on võimalus lapsi vedada autoga naaberkülla. Aga mitte alati. Ja nii ongi – kui kodus pole kedagi, kes oleks autojuhimisvõimeline (nt vaataks lapsi minu ema), siis jääbki kooli minemata. Või kui juhtub midagi emma-kumma autoga. Või kui ei saa teeolude tõttu sõitma minna (meil on siin nimelt nii vinged riigimaanteed, kuhu jääd kevadel autoga lihtviisiliselt kinni), siis jääb kooli minemata. Seda on juhtunud, et ma pean lapsele kirjutama e-kooli puudumistõendi põhjusega, et kooli ei saanud tulla, kuna puudus autojuht. Ja see ei ole minumeelest normaalne.

Veel bussiteemast. Meie külast läheb Tartu linna buss hommikul kell 6. Tagasi saab lõuna ajal – istud 14.40 Tartust bussi ja voilaa – vaid 2,5 tundi hiljem oledki 45 kilomeetri kaugusel kodus tagasi. Muuhulgas oled põhjalikult tutvunud Tartu maakonna kõigi küladega, kust enamasti ei tule peale ega lähe maha ainsatki inimest. No ma ei tea, mul küll sellist aega muidugi kunagi pole, aga vormiliselt on ju kõik korras – ühistransport toimib, buss ju sõidab.

Ei mõista, miks ei võiks bussid liikuda inimeste vajadusi arvestades. Vähemalt veidigi. Vähemalt koolilapsi arvestades. Ma sõidaks isegi hea meelega bussiga, kui see sõidaks mingil mõistlikul ajal, aga kell 6 hommikul linna minna…no ma ei tea….isegi enamik tööpäevi ei alga nii vara.

Kogu selle kogemuse pealt ei oska muud järeldada, kui et ühistransport maal on tegelikult lihtsalt iluasi, ta on lihtsalt vormitäide. Kui soovite, siis suured sõnad stiilis “maakohtade inimesed peavad ka liikuda saama”. Reaalselt on temast kasu väga vähe ning ainult tugevad või töötud, kellel on meeletult vaba aega, suudavad taluda sobimatuid graafikuid. Reaalsus on see, et ilma autota ja juhilubadeta ei ole võimalik maal elada. Auto peab olema igal täiskasvanud pereliikmel ehk et ühe autoga peres ei majanda ära. Bussid jäävadki tühjadeks, kui neid ei panda käima inimeste vajadusi arvestades. Ma ei hakka mitte kunagi sõitma linna asju ajama kl kuuese bussiga, et koju tagasi jõuda 12 tunni pärast.

Advertisements

4 kommentaari so far »

  1. 1

    E. said,

    See kirjatükk peaks ilmuma kuskil päevakajalisel saidil kolumnina. Äkki siis natuke tekiks arutelu ja asju vaadataks üle.
    Aga mul selline soovitus, et maavalitsused lõpetavad tegevust, äkki praegu seal halades nad viitsiksid veel kedagi kohalikest sakutada, et midagigi muutuks. Või mida Tartumaa ühistranspordikeskus ütleb?

  2. 2

    Ülle said,

    Kohe näha, et uusmaakas 🙂
    Ma ei tahtnud solvata, loodan , et saad aru.
    Elame küll hoopis teises maakonnas ja lähima linnani on 11 km ja koolini 3 km aga majapidamises on kõigil täiskasvanutel oma autu, lisaks veel muid mootoriga ja mootorita sõidukeid. Ühistransport vist toimib, sest peaaegu tühju busse olen näinud aga kooli viime lapse ikka oma autoga, häda pärast saaks ta jalgrattaga ka mindud aga halb nähtavus ja vihmased ilmad ning puuduv jalgrattatee on need põhjused, miks ma teda ikka viin. Koju saab ta koolibussiga ja kuna meile on kool lähedal, siis võtab see tõesti mõne minuti. Aga jah, kusagile kaugemale kolida saaks ainult siis kui on piisavalt sõidukeid ja raha ja oskusi nende sõidushoidmiseks. Maal elamist saavad endale ikka ainult rikkad lubada!
    Kui kunagi 90 aastate alguses Ernesto Preatonist Kroonikas artikkel oli ja ta selgitas, et meil Itaalias elavad maal ainult rikkad inimesed, mõtlesin küll, et ajab jama, siis oli nii, et meil eestis elasid maal valdavalt ikka vaesaemad inimesed. Tänaseks on vaesed Tallinna kolinud 🙂 Tallinnas on ju mugav, transport tasuta, töökodade vahel saab valida ja mõnes poes on ikka soodsama hinnaga toitu saada. Maal võtad selle töökoha mis parasjagu veidigi haridusele või oskustele vastab, maapoe sortiment on väike ja hinnad kallid ja punktist A punkti B liikumise pead ise välja mõtlema.
    Aga endiselt olen kindel, et maal on tore ja Tallinnasse ma tagasi ( täna veel) minna ei taha.

  3. 3

    Kriss said,

    Jep, maal elavadki rikkad ja nii see ongi arenenud riikides. Vaene inimene ei saa seda endale lubada. Ja ongi tore maal. Töökohast ma ei tea midagi, see on mul endal koguaeg kaasas ning keegi ei saa mult seda ära võtta:) Ei kujuta ette, peaksin kuskile iga jumala päev tööle “minema”.

  4. 4

    […] ma sattusin Savilöövi ühistranspordiseiklusi lugema, sain aru, et sama mustri järgi korraldatakse maakonnalinne vist igas Eesti nurgas. Nimelt […]


Comment RSS · TrackBack URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: