Archive for september 14, 2018

See ei ole enam Savilöövi netikodu!

Savilöövi talul on uued omanikud ja edaspidi ei leia siit blogist enam lugusid Savilöövilt. Talu müümine oli keeruline ja kurb. Ikkagi suur tükk elust, lausa ajastu. Aga eriti selle suve jooksul sai mulle selgeks, et ma ei jõua enam.

Terve suve sõitsin lugematuid kordi Tartumaalt Valgamaale. Heina niitma, rohima, uksi avama, talu näitama, katust tõrvama. Kõik need päevad olid vaid meeletu töörabamine hommikust õhtuni. Nii ei ole tore. Kahes talus korraga elada ei saa. Ja sellepärast on mul nüüd hea meel, et Savilöövil on rahvas, kes saabki keskenduda ühele paigale.

Siit blogist leiab nüüd lugusid ühest teisest maasektorist – Tartumaalt Ahunapalust. Siin elame me metsade keskel, Emajõe Suursoo ääres. Seened, marjad, koerad. Mulle meeldib siin. Tunnen ennast siin väga rikkana. Hanna ja Helena õhkavad väga tihti, et küll on tore ikka maal elada. Enamasti neil hetkedel, mida linnas lihtsalt pole – näiteks kui sa kõnnid üle õue tähistaeva all saunast tuppa või kui astud ilusal päikelisel hommikul kastesele rohule. Või nopid puu otsast magusaid ploome. Kohtud kooliteel metskitsega või kuuled hommikul soo tagant kurgete kurvatoonilist häälitsemist.

Siin olen uue ringi alguses. Seis on üsna sama nagu Savilöövilgi alguses – kõik laguneb, sest eelmine peremees pole olnud ülemäära hoolikas. Kõike tahaks teha kohe, sest ma olen ju kole kärsitu! Aga ega ei jõua ei ajaliselt ega finantsiliselt. Siis teeme järk-järgult.

 

Advertisements

Comments (1) »