50 põhjust, miks olla iseendale tööandja (ja kuidas ma sellest aru sain)

Viimasel ajal olen tegelenud oma elus sisekaemuse ja inventuuriga. Võiks isegi öelda, et sanitaarpäevaga. Igatahes olen selle tulemusena peatselt taas tagasi kirjutamisradadel ning ootan juba kannatamatult aega, kui saan jälle olla oma isekirjutavate lugudega, inspireerivate intervjuude ja mõtlemapanevate teemadega.

Vahepealsed ligi neli kuud on  möödunud õppides äärmiselt intensiivselt ja mitmekesiselt. Õpetajatöö on olnud tore ja ma õppisin ka enda kohta väga palju. Sain teada, kes ma olen ja kes ma ei ole. Eks ma kahtlustasin seda ka enne, aga no on ju ikka inimesel vaja katsetada, et äkki ma olen kuidagi muutunud. Vanemaks, targemaks, paindlikumaks ja muidu nummimaks.

Millegipärast kipub üleüldises tormamises meelest minema lihtne tõde: et tunda ära rõõmu, tuleb olla vahepeal ka kurb. Et kogeda head, pead saama tunda ka halba. Sest muidu ei tunne sa ei üht ega teist ära.

Loogiline. Just sellepärast ma otsustasingi palgatöölt ära tulla. Selle mõne kuuga sain teada, kui hästi elab üks ettevõtja ja iseenda tööandja tegelikult. Olin sellega aastate jooksul nii harjunud, et ei märganudki enam, kui toreda elu olin ma endale täiesti ise loonud.

Sellise, kus

  1. sa teed täpselt seda tööd, mida sa tahad
  2. võid tööst ära öelda ja keegi ei saa sulle seda pahaks panna
  3. sa ei pea isegi põhjendama, miks sa seda tööd vastu ei võta
  4. sa ise otsustad, millal sa töötad.
  5. kui sinu töö millegipärast kellelgi ei sobi, siis sa ei pea rohkem selle inimesega suhtlema
  6. sa ei pea töö tegemiseks kuhugile minema
  7. sa saad luua endale katkestustevaba töökeskkonna
  8. ülemus ei saada sulle öösel e-kirju
  9. käid töö tõttu erinevates paikades ja kohtud toredate inimestega. Oma graafiku lepid kokku ise.
  10. ei pea üldse kellegagi suhtlema, kui ei taha või on kiire
  11. sa võid keset tööpäeva külalisi vastu võtta või ise külla minna ja see ei ole mitte kellegi asi.
  12. võid kasvõi päev läbi Facebookis passida, seal kommenteerida ja möllata niipalju kui kulub
  13. võid kirjutada ja postitada blogisse siis kui parasjagu soov tuleb ja võimalust on, mitte aga siis, kui see kellaajaliselt sobib ja viisakas on
  14. mitte keegi peale sinu ei saa sulgeda su arvuti kaant
  15. kui saad töö varem valmis (ja enamasti sätid sa just nii, et saaks), on sul a) rohkem vaba aega ükskõik mille jaoks või b) aeg, mille võid kasutada lisaraha teenimiseks
  16. sul ei ole mitte ühtegi tagumikuminutit, rääkimata tundidest.
  17. kui tahad võid päev otsa Bachi kuulata. Jah, kõrvaklapid peas. Täiesti asotsiaalselt, kuid legaalselt.
  18. sa saadad lapsed kooli (ja sul on aega saata nad kooli rahulikult) ning lõpetad siis oma kohvijoomise. Sa ei pea hommikukohvi kallama sisse jooksupealt või vähemalt ei ole see reegel. Sa saad sättida oma töö nii, et oled kodus ajal, kui lapsed koolist tulevad.
  19. sa saad pühendada oma kõige produktiivsema aja sellele, mis tuleb välja kõige paremini. Need imelised varahommikud, kui sa oled oma lugudega. Kõik edeneb  jõudsalt, lood kirjutavad end justkui ise.
  20. mitte mingit probleemi ei teki sellest, kui sa pärast eriti tõhusat hommikut lõpetadki tööpäeva kell 12. See on normaalne. Nii peabki.
  21. sul pole aimugi, mitu töötundi sa nädalas teed. Kas metsas käies mõtlemine on töö või puhkus? Või teise omasugusega teemade üle arutamine? Või inspireeriva doki vaatamine? Raamatu lugemine? Sa ise ei loe oma tunde ja keegi teine ka ei loe.
  22. sa võid südamerahus keset päeva klaveri taha istuda ja end sinna mõneks ajaks unustada. Maailm ei jää sellest seisma. Muutub ainult paremaks.
  23. on normaalne, et sa pärast tõhusat hommikut lähed tunnikeseks välja jooksma/suusatama/rattaga sõitma. Sinu tööandja peab seda investeeringuks.
  24. mitte kunagi ei pea sa kellelegi aru andma, millal sa lähed või tuled.
  25. mitte keegi ei heida sulle kunagi ette, et sa käisid tööajal poes/raamatukogus/seenel/magasid niisama/niitsid muru.
  26. sa oled oma kalendri omanik. Sinu aeg on sinu oma.
  27. sa saad oma töögraafikut korraldada vastavalt loodusele. Kui rabas on murakad või metsas seened, siis sa korjad neid ja töötad mingil muul ajal. Sa paned ise paika oma prioriteedi.
  28. sul on aega näha, et su kõrval elavad imelised inimesed
  29. sa võid keset päeva magada
  30. või kallistada mõnda oma kallist
  31. sa naudid parasjagu käesolevat tegevust, mitte ei tegele nädalavahetuse/vaba päeva/puhkuse ootamisega
  32. puudub näiline töö. Kui parasjagu on rahulikum aeg, siis nii ongi ja sellepärast pole vaja muretseda ning luua endale juurde näilist tööd.
  33. sinu palk sõltub ainult sinust, mitte kellegi teise suvast
  34. kui töötad tublisti, siis kajastub see ka rahanumbrites
  35. sa võid teha nädalas vähem tööpäevi. Kaks aastat tagasi oli mul siht, et teen igal nädalal tööd ainult neljal päeval (töötan lihtsalt kiiremini). Mõnda aega toimis, aga siis läksin ahneks ja võtsin muudkui tööd juurde ning pikad nädalavahetused kadusid päris olematuteks.
  36. sul jätkub aega elamiseks ja eraeluks
  37. sul on hobid päriselt, mitte ainult mõtetes ja unistustes
  38. sul on aega kodu korras hoida
  39. sul on aega kodus asju arendada. Rubriik vana-maja-remont-see-ei-lõpe-kunagi
  40. saad endale teha graafiku “iga päev teen talu juures mõne koha korda” ja seda graafikut ka pidada.
  41. sul on aega sõpradega suhtlemiseks.
  42. sa võid terve päeva vaikida, kui tahad
  43. mõnel päeval ei pea kella üldse vaatama
  44. võtad vaba aja siis, kui tahad või vajad seda
  45. sa tunned ennast tervena, sest saad teha seda, mida ise tahad ja mis teeb õnnelikuks
  46. sa oled oma elu omanik
  47. ja seetõttu oled sa õnnelik, rõõmus ning hea kaaslane
  48. hea unega
  49. suurepärase töövõimega
  50. terve

Ilmselt võiksin seda nimekirja jätkata veel paar meetrit.

Igatahes. Päeval, kui otsustasin taas kirjutamisele pühenduda, oli meil kodus pidu. Sain aru, kuiväga on mind oodatud tagasi. Nii füüsilises, kui ka mentaalses mõttes. Kõik me neli tundsime ennast nii nagu oleks seljast langenud määratult suur koorem. “Sa oled harukordselt kannatlik, ma arvasin, et tuled palju kiiremini tagasi,” ütles mu kaasa. Mina olen tänulik, et tema oli nii kannatlik.

Tunnistan, et enne äratulemise otsustamist mõtlesin korduvalt teemal “läbikukkumine ja selle enesele tunnistamine”. Kas ma olen läbikukkunud, et mulle ei sobi palgatöö? Et mulle ei sobi see, kui mul puudub autonoomsus ja iseotsustamisvõimalus? Ei tea. Pigem vast teistmoodi ja liiga kaua saanud maitsta iseotsustamise vabadust. Ma ei suuda vahetada oma paremat varianti (minu jaoks) kehvema eluversiooni vastu. Seega pole läbikukkumist, on lihtsalt äratundmine, et nii lihtsalt on.

 

Advertisements

8 kommentaari so far »

  1. 1

    Maarja U said,

    Inspireeriv! Ma olen just kartnud oma firmat arendada sest vaatan, kuidas mõnel on firma üle pea kasvanud ja töö on hommikust õhtuni, aga sain just aru, et see ei pea nii olema – ahneks ei tohi minna! Ei pea olema super eduka firma omanik, võib olla isehakkamasaavelunautija!
    Tänan, just oli vaja seda listi, et aru saada, et see on õige tee.

  2. 2

    Ene said,

    Aitäh, et selle nii ilusasti lahti kirjutasid. Ma olen selle kõige kohta kasutanud sõna Vabadus. Just suure algustähega. Head elu nautimist!

  3. 3

    Kriss said,

    Oijaa, Maarja, oma ettevõte võib kasvada kergesti üle pea. Ahneks on seejuures lihtne minna. Võti on tõepoolest tagasihoidlikkus ja tasakaal. Kui sul pole maailmavallutusplaane, vaid tahad lihtsalt mõnusalt elada, siis oma asja ajamine on selleks parim viis. Ära karda oma firmat arendada, see on väga-väga huvitav tee ja mis kõige parem – kui saad hakkama, siis teeb see sind väga paljude tööelus ettetulevate negatiivsete asjade suhtes kartmatuks. Vabaks.

  4. 4

    Maarja U said,

    Aitäh, Kriss, sain jälle hoogu juurde! Tegin kaks aastat tagasi firma, aga siis üsna kiirelt tõmbasin end tagasi sest tundus, et see kõik on jälle see elu, mida ma ei taha, ühesõnaga kartsin juba enne, kui pihta hakkas! 🙂 See ei ole ka eriti arukas, ikka tuleb minna ja vigu teha ja tagasi tõmmata ja tasakaal leida. Elu ju nagunii enamasti pole tasakaalus, aga ega sellepärast maksa elamata jätta. Tundub nagu sul on see tee läbi tehtud, mis alal, kui soovid avaldada?

  5. 5

    Kriss said,

    Maarja, ma tegutsen juba ca 10 aastat vabakutselise ajakirjaniku-toimetajana.

  6. 6

    Kristhel Vaht said,

    Ihsand kui väga vaja mulle seda oli! Aitäh!

  7. 7

    Maarja U said,

    Kriss – sain aru, et blogipidaja on ajakirjanik, aga ma ei teadnud, et ta nimi Kriss on. 🙂

  8. 8

    Kriss said,

    Müsteerium lahendatud:)))


Comment RSS · TrackBack URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: