Archive for juuni 27, 2019

Maasikapäev

Maasikad1

Maasikateaeg on praegu haripunktis ning juba mitu aastat korjame endale ise mõne lähedalasuva maasikakasvataja põllult talveks maasikad. Nii ka tänavu.

Maasikad olid väga ilusat ja neid oli meeletult. Sort Polka. Kokku tõime kolmepeale ära 15 kg ja ega rohkem poleks jaksanud ka küürutada. Ei ole kerge maasikatekorjamine ja siinkohal minu imetlus kõigile, kes suudavad vagude vahel päevade viisi küürutada. Ma olen nii nõrk inimene, et piisab ka kahest tunnist.

maasikad

Ülejäänud päev kulus köögis marju prepareerides. Puhastamine toidu- ja veterinaarkontrolli valvsa silma all. Nimelt kontroll koristab meil koheselt kõik põrandale kukkuva.

Osa marju läksid karpi ja külma, osa moosiks, osa niisama kõhtu ja osa Pavlovasse. Moosi peaks jätkuma nüüd kuni järgmise maasikaajani, sest keegi tubli oli juba käinud ka metsmaasikal ning neid hea hulga koju toonud.

pavlova

Pavlova on minu esimene! Tegin Nami-nami retsepti järgi, kuid kahekihilise. Õnnestus väga hästi ja kõik kiitsid:) Tasub proovida kindlasti veel ja ka mõnede teiste marjadega.

 

Leave a comment »

Suvekool, pööripäev ja jaanipäev

Suvekool

Suvekooli lõpukontsert Rasina külamajas

Hanna ja Helena lõid kaasa rahvamuusika- ja draama suvekoolis Moostes. Tulid koju hoopis teistsugustena. Parema pillimänguoskusega ja kuidagi iseteadlikena. Neile väga-väga meeldis. Isegi see olevat lahe olnud, et laagris kehtis nutikeeld. “Me saime niipalju omavahel mängida ja kõigiga sõpradest,” hõiskas Hanna. Mõlemad broneerisid minu käest endale võimaluse ka järgmisel aastal samas laagris osaleda.

Suvekool lõppes pööripäevapeoga Rasina külakeskuses. Lapsed olid valmistanud ülimaitsvat küpsisetorti ja no need pillilood – kontsert oli täispikk. Mõni lugu kummitab niimoodi siiani, et seda aina mängitakse ja ümisetakse.

Suvekool3

Suvekool2

Mängimise tähe all läks meil sel aastal ka jaaniõhtu. Milline imeline olemine! Pole vaja palju – täiesti piisab oma kallistest inimestest, lihtsast söögist, kuumast saunast ja külmast tiigist. Ilm hellitas meid tänavu – soe, aga mitte liiga palav õhtu. Tuul, mis puhus laiali sääsed. Päikesepaiste, pärnaõitelõhn ja mesilaste toimekas sumin. Ja pillimäng – ei mäletagi, millal oli jaaniõhtul viimati nii mõnus ilm, et sai väljas lõkke ääres pilli mängida. Aga niisiis Helena viiulil, minu ema karmoškal, vennas kitarril, mina handpanil. Hanna laulis. Video tegemise keelas aga Helena kahjuks ära ja ma ei saa tema keelust üle astuda.

Jaanituli

Kahrunina

 

Leave a comment »