Kuidas eriolukord lapsed ebavõrdseks muutis

Juba mõnda aega võib siit-sealt kuulda koolilõunapakkidest, mida koolid soovijatele jagavad. Et iga omavalitsus võib asja korraldada omatahtsi, on tekkinud laste vahele ebavõrdsus, mida tavaolukorras sellisel kombel pole. Paljud koolid jagavad pakke nimekirjade alusel ilma esitamata liigseid küsimusi perekonna tulude-kulude kohta. Mumeelest on see normaalne, seda enam, et eelarves on olemas raha koolilõuna jaoks ning valitsus eraldas näpuotsaga ka iga lapse kohta omavalitsustele lisaraha. Koolisööklas ju ka ei küsita, et kui palju või vähe kellegi vanemad teenivad.

Mingi osa omavalitsusi üritab kõigest väest kõigile lastele ettenähtud koolilõuna arvelt inimeste varandusliku klassifitseerimisega tegeleda. Väga levinud on praegu siltide kleepimine. Võtad paki vastu või annad oma nime soovijate nimekirja, oled kohe “abivajaja”, “riskirühm” või “majanduslikult raskes olukorras”. Ollakse justkui unustanud, et selliseid silte ei kleebita koolisööklas lastele, kes oma suppi söövad. Ei ole nii, et supp on mõeldud ainult riskirühmadele, vaid KÕIGILE lastele on ette nähtud koolitoit. Sellepärast on praeguses olukorras taoline sildistamine vastik, alandav ja täiesti mõttetu. Ja ei pea sugugi olema majanduslikult põhjas selleks, et rõõmustada natukesegi abi eest, mida koolilõunapakk pakub. Ma küll rõõmustaks. Seda enam, et need pakid, mida olen näinud piltidelt, sisaldavad täiesti mõistlikke ja söödavaid toiduaineid. Puuviljad ja puhad.

Mõni omavalitsus ei tee üldse midagi. Meie oma kuulub ka selliste hulka. Koolilõuna korraldamise asemel poetakse igasuguste ettekäänete taha, miks mitte midagi korraldada ei saa. Küll on viiruseoht, küll on suured personalikulud, raske logistikat välja mõelda ja väike eelarve. Kuus nädalat on möödas koolide sulgemisest ja nad on suutnud välja mõelda ainult selle, et nad midagi välja mõelda ei suuda. Ning isegi sellest, et mingeid otsuseid neilt ei tule ja koolilõunapakke jagama ei hakata, pole neil tulnud pähe inimesi teavitada.

Võrdluseks. Samal ajal on meil kõrval omavalitsus, kus on asjad nii korraldatud, et iga koolilaps, kes soovib, saab lausa sooja koolilõuna. Küll see võib ikka olla tülikas korraldada! Palju lihtsam oleks pood kinni panna ja inimestele ainult alandusvoor välja kuulutada.

Nüüd sellest alandusvoorust. Oi, mulle meeldib see sõna. Olgu kiidetud ajakirjanik, kes mõtles nii tabava väljendi välja! See kirjendab väga täpselt seda, kuidas asi tundub kodaniku poolt. Räägin jälle meie valla näitel, sest seda tean kõige paremini.

Niisiis mingit koolilõunaalternatiivi pole, küll aga saadeti lapsevanematele kirjad, et kellel häda käes, tehku taotlus valda ja saab erakorralist toiduabi. Niisama naljapärast ei või taotlust teha, vaid pead olema töö kaotanud, palgas kaotanud vms. Taotluses tuleb esitada ülevaade oma möödunud kuu vaesusest: tulude ja kulude väljavõte ning põhjendus, mispärast on toidupakki vaja. Mida see toidupakk sisaldab, ei tea. Küll aga õnnestus välja uurida, et igale kitsikuses olijale on ette nähtud üks pakk kuus. Kui tahad saada ka järgmisel kuul abi, läbi uuesti alandusvoor ja tõesti oma mittehakkamasaamist.

 

2 kommentaari so far »

  1. 1

    Yxkb said,

    Iga omavalitsus saab vabariigi valitsuse toetusfondist vastavalt õpilaste arvule koolilõuna toetust. Küsimus on see, et kuhu teie omavalitsus selle raha on paigutab, kui märts-mai koolilõunat ei paku?
    Selline asi on täiesti nõme, iga laps peaks ilma küsimata saama toidu või toidupaki.
    Meil tuleb saata vaid kiri, et soovid toidupakki ja siis sellele järgi minna.

  2. 2

    Kriss said,

    Paistab, et meie vallas on kuidagi ära ununenud, et eelarve tavaolukorra koolitoitlustamise jaoks oli/on ju olemas. Igatahes üritavad nad vaesekesed kuidagi selle 1 eurot per laps toime tulla. Vt alljärgnevat vastust, mille vallalt sain:

    Lisame siinkohal, et HTM-i juhistest lähtuvalt võivad kohalikud omavalitsused kasutada riigi poolt käesolevaks õppeaastaks koolide pidajatele koolilõunaks ette nähtud vahendeid distantsõppe ajal selliselt, et pärast distantsõppe lõppemist oleks võimalik jätkata tavapärase koolilõuna pakkumisega.

    Märgime, et riigipoolne eraldis koolilõuna tarbeks (1 euro koolipäevas) on sihtotstarbeline ning ei kata kogu koolitoidu korraldamise kulusid (kohalikule omavalitsusele lisanduvad püsikulud on koolisöökla personalikulu, majanduskulu sh ka eriolukorra ajal), mistõttu kasutame koolitoiduks eraldatud riigipoolset eraldist eriolukorra lõppedes õpilastele koolitoidu pakkumiseks.

    Tõlge inimkeelde: me lihtsalt ei viitsi selle teemaga jamada.


Comment RSS · TrackBack URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: