Archive for Ka nii võib

Sünnipäevapidu metsas

 

IMG_2239

Osa seltskonnast

Pidasime Hanna ja Helena sünnipäeva sel aastal teistmoodi. Siiani olime seda teinud erinevates mängutubades, aga õigupoolest ootan mina juba tükk aega, et see mängutoa vaimustus mööda saaks. Ja oli tore, kui tüdrukud ise pakkusid mõtte välja, et võiks teha hoopis õues ja kuidagi teistmoodi. Koos siis asja arutasime ja jäime pidama aardejahi mõtte juurde. Kohaks loomulikult Pääsküla raba, mis on mõnusalt lähedane ja kus leidus sobiva pikkusega matkarada. Minule on Pässa raba tuttav nagu oma tasku, sest lapsepõlves oli vähe päevi, kui me seal ei mänginud. Olen sinna rabasse ehitanud lugematuid onne, läbinud tohutult kilomeetreid suuskadel, jalgrattal, jalgsi, ujunud laugastes ja talvel nendel uisutanud. Hanna ja Helenaga oleme ka ikka iga aasta vähemalt paar korda rabas käinud.

Aga aardejahi juurde. Mõtlesin läbi ürituse toimimise, koos lastega panime paika kuupäeva ja jäime pöidlad pihus lootma, et ilm oleks ilus. Oli küll:)

IMG_2223

Kalamehemäng

Edasi läks nii:

  • mõtlesin läbi aardejahi raja. Et ei oleks liiga pikk ega ka mitte liiga lühike. Vast sai paras – nii 2-3 kilomeetrit. Selline kena ring.
  • algusest peale oli mõte see, et asi päädib pinjatadega. Valmistasime need koos lastega, lõppviimistluse tegin ise ja peitsin need ära. Ehk et pinjatade välimus oli tüdrukutele üllatuseks. Sisu muidugi ka.  Aktsioon pinjatadega toimus rabatorni juures.
  • hankisin kaks vana kohvrit ja kleepisin nad seest roosa tapeediga üle. Väljaspoolt nägid teised ikka väga vanad välja.

IMG_2225“Siin ongi aare!!!!!”

IMG_2228

Kringlisöömine

  • valisin metsas välja kaks kohta, kuhu kumbki “aare” peita.
  • esimeseks aardeks olid hõbedakangid (ok, tegelikult küll rännumehe-võileivad hõbepaberis) ja kõrremahlad.
  • teine aare oli kringel. Selle kohta kahtlustati, et pärineb ehk kiviajast, kuid maitses siiski üllatavalt värskena – justkui oleks täna hommikul tehtud. Kringli tellisin Bibi pagarist.
  • Kummagi aarde juures oli kiri vihjetega, kuidas leida järgmine aare.
  • koostasin loodusteemalise viktoriini. Lapsed olid üllatavalt nutikaid ja nii said küsimused enne otsa, kui üks ja ainus võitja selgus. Ehk et viktoriini võitjaid oli hulgim.

IMG_2231

Telefonimäng. Liinid olid ikka suhteliselt umbes:)

  • Mängisime “kalameest” ja “telefoni”. “Mädamunani” aga ei jõudnudki, sest kõigil oli vaid meeles ruttu-ruttu järgmise aardekohvri leidmine:)

Asi võib tunduda väga suure orgunnina, kuid tegelikult oli lihtsalt vaja läbi mõelda logistika. Õnneks oli ka abilisi, kes valvasid aardeid sel ajal, kui meie lastega neid otsisime. Nimelt tekitasid puude otsas rippuvad pinjatad keskmisest suuremat tähelepanu ja J. pidi huvilisi lausa jõuga nendest eemale hoidma.

Kokkuvõttes läks aga kõik väga hästi – pea kõik kutsutud külalised tulid kohale (aitäh, aitäh, te olete väga ägedad:)), kõigile jätkus toitu-jooki, keegi ei kadunud metsa ära ja igav ka ei olnud. 2,5 tundi möödus lennates ja ma usun, et lapsed said mõnusasti ära väsitatud.

IMG_2240

Metsast leiti pinjatad

IMG_2243

Sünnipäevalapsed

IMG_2247

Pinjatades oli palju komme, kõik said taskud täis toppida

IMG_2255

Kogu lastekamp

Advertisements

Leave a comment »

Tõime metsa tuppa ehk isetehtud “kuusk”

IMG_1866

Kuusk on meil olnud igal aastal, aga sel aastal vähemalt linnakoju ei tule. Liiga palju okkaid, pudi ja ruumi võtab ka liialt. Selle asemel tegime hoopis seina peale kuusekujulise jõulukaunistuse. Idee on internetiavarustest, materjal metsast.

Vaja läheb erinevas pikkuses puukaikaid. Meil on kadakased, aga põmst võivad ju olla mistahes puust. Siis läheb vaja mõned meetrid peenikest traati (seda küsi käsitööpoest, sealt kui müüakse ehetevalmistamis kraami), kääre või näpitsaid traadi lõikamiseks. Ja muidugi jõulukaunistusi ning elektriküünlaid.

Ühenda kaikad traadiga ja riputa kogu kupatus seinale. Kaunista meelepäraselt. Ja ongi valmis tõeline pilgupüüdja!

IMG_1860

IMG_1861

IMG_1867

Leave a comment »

Poole-tunni baleriiniseelik – õpetus

IMG_1596

Kas leidub ilmas väikest tüdukut, kes ei tahaks endale ülimalt kaharat baleriiniseelikut? Vaevalt küll. Siin on üks hästi lihtne õpetus, kuidas selline seelik kiiresti ja vähese vaevaga valmis teha.

Vaja läheb:

Organzariiet. Minul oli 1,5 meetri laiust riiet ca 5 meetrit. Sellest sain teha kaks väga kaharat seelikut.

Veel on vaja laiemat kummipaela, näiteks sellist, millest tehakse trakse.

Õmblusmasinat, häid teravaid kääre ja haaknõela.

Küünalt ja tikke

Töö käik:

  • voldi riie pikkupidi täpselt pooleks ja lõika murdekohalt kaheks tükiks. Sul on nüüd olemas kahe seeliku materjal.
  • nüüd voldi üks pikk riidetükk uuesti pooleks
  • õmble murdekohale kummipaelast veidi laiem kanal
  • aja kummipael kanalisse ning õmble selle otsad kinni
  • säti seelikuvoldid enam-vähem ühtlaseks ning õmble seeliku otsad kokku
  • kui seeliku alumine äär kipub hargnema, põleta seda kergelt küünlaleegil – umbes samamoodi nagu põletatakse paelaotsi, et need ei hargneks. Kui sa aga varem pole organzaga sellist põletustööd teinud, siis enne valmisseelikuga tulele lähenemist proovi põletustööd proovilapiga. Nimelt nõuab see töö täpset kätt ja natuke harjutamist, et mitte riiet mustaks kõrvetada.

Valmis!

Aega võttis kogu nikerdustöö umbes pool tundi.

 

IMG_1601

Leave a comment »

Eksperiment – 4 kuud multikapaastu

Paar aastat tagasi kirjutasin sellest, kuidas me suvel minimaalselt või üldse mitte televiisorit ei vaata. Ja et lapsed ongi suvel kohe täiesti ilma multikateta.  Tookord küttis see teema tohutult kirgi ja nii mõnigi kommenteerija nimetas mind otsesõnu rumalaks – no mida halba teevad siis multikad – lastel on ometi ju vaja kuskilt oma mängudele ainest saada.

Olgu peale. Sel suvel ei vaadanud me televiisorit üldse mitte, sest õigupoolest polegi teda maakodus. Lapsed ei küsinudki multikaid ja isegi multikaplaadid seisid terve suve niisama jõude. Hoolimata sellest ei näe ma kuskilt otsast, et nende mängulust või fantaasia pildikasti eest veetmata tundide pärast kuidagi kannataks. Vastupidi.

Hiljuti kirjutasin lugu laste lemmikmänguasjadest. Mänguasjademüüjad rääkisid, kuidas põhimõtteliselt müüb hästi vaid see mänguasi, mille juures on lugu – film, multikas, arvutimäng. Lihtsalt nukku keegi ei osta. “Lapsed tahavad ette süžeed, mille järgi mängida ja mida siis edasi arendada,” selgitas ta. Ma jäin mõttesse, et oot-oot….kas siis ilma etteütlemiseta ei oskagi me lapsed enam mänge välja mõelda? Seda on lihtsalt raske uskuda. Äkki me ikkagi alahindame oma lapsi?

Meil on üks naabripoiss, kelle juures on telekast tulevad multikad pea pidevalt tapeediks. Loomulikult kleepuvad ka minu tüdrukud seal olles kohe teleka ette. Laste ühisest mängust neil puhkudel enamasti midagi välja ei tule. Ühel õhtul aga juhtus elekter ära minema ning pildikast jäi laste seltskonnast kõrvale. Ma ei ole ammu näinud, kui ilusti ja üksmeelselt mängivad koos 4-5-aastased. Nende mängu tekkis süžee, tekkis rollijaotus, dialoog. Tekkis mäng, mis kunagi pole tekkinud siis, kui toas mängib teler.

Muidugi pole ma seda meelt, et televiisorist tulev on a priori jama ja et multikad tuleks lapsepõlvest välja lülitada. Ei! Jube mõnus on ju mõnikord hommikul kauem magada või lihtsalt kodus vaikselt aega veeta, andes lapsed virvenava pildikasti hoida. Jamaks läheb asi siis, kui teleka ees külitamisest saab peamine ajaveetmise viis ja sellisel puhul on küll lapsevanema püha kohus oma lapsele tutvustada ka muid ajasisustamisviise. Ja – miks mitte, mõneks ajaks teler üldse keldrisse viia ning proovida ilma hakkama saada. See on võimalik!

Ahjaa. Selle loo kirjutamise ajal pole mu lapsed maha rahustatud televiisori abil, vaid nad mängivad teises toas rahulikult rahaautomaati.

See lugu ilmus Naine24 kolumnina.

 

Leave a comment »

Vihmatõrjuja

Maasektoris sadas n+1 päeva lakkamatult. Mulle hakkas tunduma, et me kõik mädaneme või upume sellesse niiskusesse ning läksime kõik kolmekesi toas istumisest lolliks. Õnneks leidis Hanna lahenduse. Meil on ju unenäopüüdja, mis kõik halvad unenäod kinni püüab ja ära põletab. Niisiis konstrueeris Hanna ka vihmatõrjuja. Riputas neid kõikidesse ruumidesse. Ja oh imet – päike tuligi välja ja vihm jäi järele. Toimib!

Vihmatõrjuja ise näeb välja selline:

 

IMG_1219Ja ärge küsige minu käest, miks ta just selline on. Seda ei osanud disainer ka arvata. On nagu on!

Leave a comment »

Toomingaga vihtlemine

IMG_0905Saunapäev

Proovisin toomingavihaga vihtlemist. Ossamumeie!!! Eriti kirgastav kogemus. See lõhn….

Miskis lätlaste saunaraamatus kirjutatakse toomingaga vihtlemise kohta nii:

Toomingas on puu, mis püüab hoida inimsuhteid alatusest. toomingas puhastab inimese aura sinise ja rohelise spektri toone. Toomingavihta on soovitav kasutada neil, kel on probleeme omavahelistes suhetes. Korralik vihtlemine toomingavihaga võib evida samma mõju kui kirikus palvetamine. Pange vaid tähele, et lõhn leiliruumis liiga intensiivseks ei lähe, sest siis võib pea valutama hakata.

Toomingavihaga vihtlemine:

  • stimuleerib puhastusprotsesse
  • soodustab üleliigsest kaalust vabanemist
  • loob sisemise harmoonia
  • ravib nahahaigusi

Kuigi üldiselt tunnevad inimesed vaid kase- või parimal juhul ka tamme- ja kadakavihaga vihtlemist, siis tegelikult kõlbavad vihtlemiseks ka kõiksugused muud taimed. Proovige! Vihjeks – eriti head on sireli-, jasmiini- ja lõhmusevihad. Loomulikult kõlbavad need kasutada ainult õitsemise ajal, nii nagu toomingaski.

Meil on Savilöövil kombeks igal saunapäeval erineva vihaga vihelda, ikka sedamoodi kuidas loodus edeneb. Eks ma nendest kirjutan siis edaspidigi, sest kõikidel neil on ka ravitoime. Väidetavalt.

 

Leave a comment »

Teed ei ole ja teed ei tule

Seekordne postitus võib mõne jaoks kvalifitseeruda rubriiki “nutt ja hala”, kuid tegelikult on see lugu lohakusest ja aastatepikkusest tegematajätmisest.

Paar korda nädalas on mul ikka asja Valka. Ainus tee, mis sinna meie juurest viib on Võru-Valga maantee. Tee on muidu täitsa OK, kuid asi muutub kardinaalselt Valga linnapiirist alates. Vanasti oli seal 70 märk, nüüd on lubatud 30 km/h. Muide, seda märki tuleb võtta tõsiselt, sest vastasel juhul tõesti lõhub auto täitsa ära. Augud on seal nii valdavad ja sügavad, et kõige ohutum on sõita teepeenral. Hoiatan alati oma külalisi, et võtku seda märki tõsiselt – seal puudub tee!

Olgu öeldud, et viimase 14 aasta jooksul, mis ma olen seda teed igal suvel väga tihedalt sõitnud, on selle seisukord iga aastaga hullemaks läinud, sest muud “remonti” pole seal tehtud, kui igal kevadel aukudesse peoga puru ja pigi raputatud.  Selge aga on see, et ühel hetkel taolisest remondist enam ei piisa ning sealt edasi suureneb remondi eelarve iga venitatud kuu ja aastaga geomeetrilises progressioonis.

Umbes kuu aega tagasi ilmus Valgamaalases sellest kilomeetrisest teelõigust naljalugu. Kirjutati, kuidas naabervald Karula tahab teelõiku omale saada, et see ära remontida. Nimelt Valga linnavalitsus on asja nii käest ära lasknud, et remont tuleks linnavalitsusele ülejõukäivalt kallis.

Hiljuti saatsin linnavalitsusse teabenõude, et millal seda kilomeetrikest siis parandama hakatakse ja kui palju see maksab. Kaks nädalat ootasin vastust, mida ei tulnud. Korduva nõude peale saabus aga vastus kiirelt ja vabalt tsiteerides seisis seal, et midagi selle teega teha pole võimalik, vaadake ise, kuidas hakkama saate. Imekombel olevat linnavalitsusele sel olematul teelõigul lõhutud autode kohta vaid üks 300-eurone nõue ehitatud.

Kirjutas mulle Valga linnahooldusameti juhataja Arno Uprus niimoodi:

1. Antud tänavalõik on sõidukõlbulik sõidukiirusel kuni 30 km/h ning  samaaegselt ettevaatlike, tähelepanelike sõitmisvõtete kasutamisel. Kehtestatud on vastav kiirusepiirang ja paigaldatud liiklusmärk 152 mis hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (augud, lained) järgnevad üksteisele.
Kuna Valga linnal puuduvad 2013.a. eelarvelised rahalised vahendid suuremamahulisteks taastusremonditöödeks siis oleme sunnitud piirduma avariiliste löökaukude remondiga.
Kuna Võru tänavat kasutatakse muuhulgas ka transiitliikluseks, ning et Valga LV-l omavahenditest tänava suuremamahulisteks remonttöödeks võimalused puuduvad siis Valga LV on taotlenud 2013.a. Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi sihtotstarbelisest fondist rahalisi vahendeid nimetatud tänava taastusremondi tarbeks. Kahjuks saime eitava vastuse. Esitame taotluse kindlasti ka 2014.a. raha saamiseks ning taastusremondi lülitame teederemondikavasse kui raha eraldatakse.

2. Jooksva (avariilise) remondi tööd (löökaukude täitmine bituumenemulsiooni ja graniitkillustiku seguga) on kavas k.a 35. ja 36. nädalal. Tööde maksumus ca 10 000 eurot. Kahjuks on selle remondimeetodi efekt lühiajaline ning ebastabiilne.
Probleemiks on suured kihutavad veoautod, mis nullivad selle remondi ja augud tekivad remonditud aukude naabrusesse praktiliselt kohe. Oleme soovinud raskemate veoautode liikluse Võru tänaval keelustada, kahjuks ei kooskõlasta Maanteeamet nimetatud meedet.
Tekkinud on nn surnud ring: omavalitsusel kap remondiks raha ei jätku, riik (Majandusministeerium) ei toeta rahaliselt, samas ei luba riik (Majandusministeeriumi haldusalas olev Maanteeamet) ka liikluspiiranduid kehtestada, et teekatendilagunemisprotsessi selle meetmega aeglustada.

Elementaarne taastusremont (tasandusfreesimine + ülekate) alates Lõuna tänava ja Võru tänava ristmikust maksaks ca 450-500 000 eurot. Kapitaalremont (dreenkihi ehitamine, katendi alumiste kihtide ehitamine kõnniteede väljaehitamine jne)  maksaks 4 – 5 miljonit eurot.

 

Ilmselt pole vaja lisada, et olukord, kus linna üks kolmest väljuvast suurest maanteest on lastud laguneda sõidukõlbmatuks ning jääb selliseks ilmselt veel teadmata ajaks, on lihtsalt väga piinlik.

Leave a comment »