Krõbisev oktoobrihommik. Krõbisevad mõistagi külmunud lehed. Puud on raagus, kui mitte arvestada kaski, kes ei taha kuidagi loobuda oma blondidest salkudest. Taevas pole ühtegi pilve ja ükski puuoksake ei liigu. Soojuselõhn, mida inimesed tunnevad enamasti ahjukütmislõhnana. Tavalisi hommikuid Savilöövil. Tavaliselt ilus.
….ja üksi puu otsas kõlkuv viimane õun.