Archive for august, 2016

Katuse mürgitamine

Esimest korda meie juurde sattuvad inimesed küsivad tavaliselt, kas oleme majale just uue katuse ehitanud. Nojah, katus pärineb aastast 2000, kuid näeb tõesti välja üsna uus.

Sellel on lihtne põhjus. Ma ei lase katust sammalduda! Sammalt on vaja katuselt reeglipäraselt eemaldada ja parem on, kui ka katust vastava samblatõrjevahendiga töödelda.

Viimasel ajal olen tükk aega mürgitamiseks sobilikku ilma passinud. Ei tohi olla liiga tuuline, peab olema kuiv ja päikesepaisteline. Ideaalis ei tohiks pärast mürgi panemist vähemalt 6 tundi vihma sadada. Ühel päeval sattuski olema selline ilm ja ma kasutasin selle kohe ära. Turnisin paar tundi katusel. Kõigepealt kraapisin sammalt ära niipalju kui ulatasin ja julgesin. Siis oli kord mürgipritsi käes – pritsisin katuse sammalduma kippuvad kohad üle ja nüüd peaks samblaga mõneks ajaks jälle 1:0 olema. Järgmise suveni kindlasti.

Üksiti parandasin mingi espetsiell möginaga ära katusekattesse tekkinud augud. Need tekivad bituumenkattesse kergesti, kui metallredeliga katusel ettevaatamatult toimetada.

20160825_163245_resized

Samblatõrjeks vajaminev instrumentaarium

Advertisements

Leave a comment »

Suvi2016 tagasivaates

IMG_5193

Suvi möödus kui viiv, kuid ometi mahtus sinna päris palju. Oli toredaid käimisi, kohtumisi, tutvumisi, üllatusi, oli tööd ja õige vähekene ka niisama lebo.

  • Kaks väga toredat ja täiesti erinevat kanuumatka. Üks pikk ja aeglane Koiva jõel, teine kiirel ja kärestikuliselt Võhandul. Võhandu meeldis mulle väljakutse mõttes rohkem, sest seal oli nii palju tegemist, et paadis polnud aega isegi vett juua. Ka Hannale ja Helenale meeldis Võhandul rohkem.
  • Lapsed käisid suvi läbi kord nädalas ratsutamas ja mina hobuseid nunnutamas. Neil on lihtsalt superäge õpetaja! Neist tundidest talli läheduses või hobustega metsas hakkame linnas kindlasti puudust tundma.
  • Lausvihmas toimunud kohalik külapäev, kus hoolimata nutusele ilmale ei jäänud midagi tegemata. Siin meie ääremaal elavad lihtsalt nii lahedad inimesed!

 

20160803_190341_resized

Kohe läheb sõiduks!

  • Hanna ja Helena käisin võru keele laagris ja leidsin sealt mitu uut sõpra. Üldse oli sel suvel seis mängukaaslastega palju parem kui varem.
  • Käik Palamusele ning põhjalik Tootsi-Teele lugude vaimustus. Hannal ja Helenal siis.
  • Käik Jurmala veeparki ehk Hanna ja Helena sünnipäevareis.
  • Folkimine Viljandis. Helena teenis viiulit mängides esimese päris oma raha, oli selle üle väga uhke ja lubas järgmiseks aastaks rohkem lugusid juurde õppida. Mul ei ole tänavusest aastast väga eredat muusikaelamust, aga kõik 4 päeva oli täielik puhkus – mõnus hängimine, paljude sõpradega kohtumine ja paljudes õpitubades osalemine.

ait

Folgipliksid Pärimusmuusika Aida ees arutamas, kas peaks äkki esinema?!

  • Meil on nüüd majas kolm tuba. Ma ei uskunud suve alguses, et pööningutuba valmis saab, sest seal polnud suve alguses peale põranda ja voodrilauahunniku. Aga sai ja on nüüd väga-väga mõnusa auraga koht. Uni maitseb seal väga hea ja on ruumi külalistele küljealust pakkuda.
  • Suur torm, mille tagajärjel hävis palju ümberkaudset imeilusat metsa ja elasime terve nädala elektrita.
  • E. otsustas, et parem on, kui me jätkame teekondasid eraldi. Ma olen temaga nõus, sest liiga palju on olnud juhtumisi, mida mul ei ole võimalik unustada ega millega leppida. Ma ei saa olla koos inimesega, kellega ma ei saa koos luua unistusi. Ei oska ma elada päev/nädal/kuu korraga.
  • Mind tabas pärast suhete klaarumist tohutu vabanemistunne ja tegutsemiskihk. Võtsin endale eesmärgiks, et iga päev kõpitsen midagi maja ümber – kas parandan natuke majaseina, ehitan midagi, teen midagi ilusamaks. Selle tulemusena on terve hulk kohti, mis on paremini korras kui varem. Ma ei saa ise ka aru, miks ma juba varem nii ei toiminud, vaid ootasin, et keegi tuleks ja teeks.

20160726_205742_resized

Seadsime end sisse pööningul. Kasekaikad on mõtteline ruumieraldaja.

  • Õppisin kasutama tervet hulka tööriistu, millest varem kauge kaarega mööda käisin. Ei saa just öelda, et naudiksin relaka v mootorsae käes hoidmist, aga saan hakkama kui vaja. Loomulikult parem meelega hoiaksin käes heegelnõela, vardaid või supikulpi.
  • Puhkasin tervelt kuu aega ja ei teinudki sel ajal kirjatööd! Päriselt ka. Seda pole juhtunud mitu aastat ning pean ütlema, et on tegelikult üsna ärevust tekitav. Olen ju harjunud sellega, et koguaeg on tähtajad turjal ja vähemalt 5 lugu korraga pooleli. Aga kui seda nüüd äkki ei olnud, jõudsin hakata juba muretsema, et a) äkki keegi minult ei telligi enam midagi, b)äkki unustatakse mu olemasolu ja c)äkki ma kaotan oskuse hästi kirjutada või muutun laisaks.
  • Puhas vesi, palju vett! Meie uus kaev on viimase peal. Mingist veepuudusest pole juttugi, jätkub meile kõigeks. Oli ikka õige otsus rajada uus kaev.

20160824_192034_resized

Üks õhtupoolik Alumati järve ääres

  • Lugematud käigud Essemäe imeilusatesse metsadesse. Vaikus, mis ümbritseb mind kui müür. Üksi. Ümberringi kõrged künkad ja mets, mets, mets. Lõputult metsa. Ja küngaste vahel metsajärved. Alati, kui ma tahan ennast tunda tõeliselt õnnelikuna, lähen sinna.
  • Minus kasvas jälle kriipsukese võrra veendumus, et elu pärapõrgus ei ole mitte vaesus, vaid rikkus. Kõik see loodus, mis on meie ümber – see on hindamatu varandus. See, et võid võtta puu alt õuna ja seda julgelt süüa. Et saab kristallselget vett lürpida otse kaevuämbrist. Et õhk on nii puhas, et suvi läbi ei ole vaja ainsatki näokreemi ega üldse mingit kosmeetikat selleks, et näonahk klaar oleks. Et meeled muutuvad tundlikuks nagu jahikoeral. Et võid öösel tähti vaadata ja sa näedki neid! Linnas ju ei näe. Hanna ütles viimasel maaõhtul, kui juba pimedas saunast tuppa tulime, et ta tahaks maalt õhu linna kaasa võtta.

IMG_5311Meie mõnus pärapõrgu!

Leave a comment »

Kaubaalustest köögiriiul

Umbes 10 aastat seisis mul köögis üksteise otsas mitu kaubaalust. Oli nagu riiul aga nagu polnud ka. Vahetevahel mõtlesin, et keegi võiks teha sellest ju päriselt riiuli.

Viimasel ajal olen Pinterestis vahtinud euroalustest tehtud asju ja olematu riiul hakkas jälle kummitama. Täna tirisin alused välja ja hakkasin katsetama, kas saab neist midagi mõistlikku teha.

IMG_5298

Kaubaalused

IMG_5299

Ehitamiseks läks vaja tikksaagi, akutrelli, kruvisid, 4 ratast ja mõned lauad.  Alused puhastasin ära ja kruvisin üksteise külge. Alumiseks kihiks panin uued lauad. Kõige alla neli ratast. Lõpuks võõpasin linaõliga ehitise üle. Aega võttis tegemine umbes tunnikese.

IMG_5305

Valmis!

 

PS. Kust saab kaubaaluseid? Ehituspoodide hoovides on neid virnade viisi, aga need on vist kuidagi ringluses? Kas on mõtet neid sealt lunima minna? Kui aga kellelgi Taheva vallas neid niisama üle on, siis ma tulen toon ära, sest mul on veel hulgaliselt euroaluse-ideid. Ainult väga pehkinuid ei taha:)

 

2 kommentaari »

Midagi uut: arooniasiirup

IMG_5296

Katsetasin esimest korda teha arooniasiirupit. See tundus retsepte uurides suur solberdamine, aga tegelikult osutus ülilihtsaks.

Asi käib nii:

Paar kilo arooniaid (puhastatult) panin potti ja katsin paksu kihi kirsilehtedega.

Kallasin kogu kupatuse üle paar liitri keeva veega, nii et oleks kaetud.

Väheses vees lahustasin 2 spl sidrunhapet ja lisasin.

Jätsin ööks seisma.

Järgmisel päeval lasin keema, keetsin paar minutit.

Tampisin marju natuke puruks ja kurnasin.

Lasin vedeliku uuesti keema ja lisasin kilo suhkrut.

Keetsin paar minutit ja panin kuumadesse pudelitesse.

 

Järelejäänud marjakestadele valasin veel kuuma vett peale ja sain kohe joomise morsi.

 

 

Leave a comment »

Paradiisiõunad Savilöövi moodi

IMG_5288

Igal aastal rõõmustab paradiisiõunapuu meid üha rohkemate tumepunaste õuntega. Vaid väikese osa sellest küllusest suudan purkidesse panna. Talvel hää neid õunu ise süüa või hoopis ära kinkida.

Hoidist teen nii: 

Õunad pesen ja eemaldan südamikunupsu. Varred jäävad.

Kilo õunte võtan ca pool liitrit vett ja 200 grammi suhkrut. Vee lasen keema ja lisan suhkru.

Sama koguse kohta läheb ka paar supilusikatäit glögimaitseainet, mille panen sõelaga kuuma vette 10 minutiks maitset andma.

Veel lisan sama koguse kohta supilusikatäie söögiäädikat.

Nüüd on marinaad valmis ja panen sellesse õunad. Lasen need keema, aga selle juures tuleb koguaeg passida, sest keeta tuleb neid hetke, kui üldse. Muidu tõmbavad õunad lõhed sisse.

Lõpuks panen kraami kuumadesse purkidesse ja valmis ongi.

 

Kui nüüd kellelgi tuli hirmus paradiisiõunaisu peale, siis minult saab veel sel nädalal. Pühapäeval võin ka Tallinna ära tuua.

IMG_5291

Leave a comment »

Mina, müürsepp (ettevaatust, postitus sisaldab tõeliselt koledaid pilte)

Sel suvel võtsime ette ka maja seinaremondi. Meil on telliskivimaja ning nii mõnestki kohast olid tellised täiesti ära pudenenud. Võta seinast käsitsi tükkhaaval välja. Niisiis algasime kivi-kivi haaval seinaparandamist.

Töödega alustas Ermo, aga umbes poole pealt tegin ise edasi. Pole ju see müüriladumine mingi eriline tuumateadus. Õigemini – ainus raske asi selle töö juures on 25 kilose segukoti tõstmise ja see hakkab tegelikult ikka päris kõvasti selja peale. Aga teisalt ei saa ma ka rahulikult vaadata, kuis maja muudkui laguneb ja oodata, et äkki keegi tuleb ja parandab seda.

Töö nägi välja nii, et kõigepealt uuristasin paar kivi välja ja puhastasin pinna ära. Seejärel panin uued kivid müüriseguga tagasi. Mõnes kohas oli vaja ka päris palju segu valada. Et tegemist oli kõige alumise reaga, siis ma üle paari kivi korraga välja uuristada ei julgenud. Pagan teab, hakkab veel sein varisema ja mis ma siis veel teen. Pusisingi siis niimoodi paari kivi haaval. Tegin endale plaani, et seinaga tegelen iga päev natuke hommikul kohe esimese asjana.

Üksiti lammutasin ka ühe akna alust seina. See oli ammu juba mu silma kriipinud. Tõstsin kivid seinast välja, koputasin mingist ainest, millega need vist kunagi olid üksteise küljes olnud, puhtaks ja ladusin tagasi. Esimest korda elus võtsin pihku relaka ja lõikasin mõned kivid pooleks. Või noh, mis relakas….õigupoolest polnud ma kellutki varem kunagi kätte võtnud.

Kuna inimesed enne mind olid müüri ladunud ilma loodita ja täiesti suvaliselt, siis pidin jätkama sama stiili. Välja ta ei näe, vuugid on kohakuti, aga kuna asi on ette nähtud krohvi alla, siis polegi vast oluline mitte väljanägemine, vaid see, et oleks terve ja ei saaks paljakäsi lahti võtta.

Nüüd mõni võib imestada, et miks ma tegelen selliste mehiste töödega. Jaah, muidugi ma parema meelega õitseks kena õrna lillekesena, aga elu sunnib. Sel põhjusel, et majapidamises on vaid naised, ei saa ju lasta maja ära laguneda. Pealegi meeldib mulle teha asju, millel on reaalne käegakatsutav tulemus.

Müüri kallal on mõnus nakitseda. Mõtled omi mõtteid, teed aga plaane ja ümised rahulolevalt mõnd laulukest. Jah, ma pole ammu tundnud ennast nii hästi kui praegu, sest vabalangemine on läbi ja ma saan loota ühe väga usaldusväärse isiku peale – iseenda peale nimelt. Ja hoolimata sellest, et mu käed on seguga majandamisest katki ja selg valutab segukoti tõstmisest, on helge ja tore olla. Olen jälle targem. Aitäh, elu!

IMG_5048

Majanurga sai paljakäsi lahti võtta

IMG_5233

Sama lugu aknaaluses

IMG_5282Alumine kivirida asendatud ja seinas ka hulk kive välja vahetatud. Väljanägemine ei kannata muidugi kriitikat, aga kunagi peaks siia peale tulema uus krohv

 

IMG_5283

Comments (1) »

Piusa koopad

20160821_114850_resized

Kohustuslik pilt Rõuges Eesti Ema juures: kahed kaksikud ja kaks ema

Kui mõnel on jäänud mulje, et Savilöövil ainult tööd rügataksegi, siis muidugi ei ole see nii. Lihtsalt tegemist on niipalju, et kõigest ei jõuagi kirjutada. Ja kui jääb kohe kirjutamata, siis mõtlen tihti, et ah – mis sest ikka ja mis sest vanast asjast enam heietada.

Nüüd aga tekkis kuskilt uitmõte Piusa koobastes ära käia. Mina olen seal kunagi ammu käinud, aga siis ei olnud seal mingit külastuskeskust ja võis täiesti oma käe peal koobastes kolada. Mida ka tehti.

Praegu on koopad tabalukuga kinni ja korraks vaatama pääseb vaid koos giidiga. Omapäi olevat ohtlik ja segavat nahkhiiri, keda seal küll suvel rippumas ei olegi. Ainult talviti ripub seal neid tuhandete kaupa.

20160821_145218_resized

12 meetrid kõrged sammaskäigud, kõik käsitsi uuristatud. Siit kaevandati liiva pudelite ja aknaklaasi valmistamiseks. Seda tarniti Järvakandi ja Meleski klaasitööstustesse. Paljud käigud on tänaseks kinni varisenud ning varinguid toimud pidevalt.

20160821_150625_resized

Kui leiutati ekskavaator, siis lõpetati metsa käikude uuristamine, vaid ammutati liiva täiesti labasel kombel lahtisest karjäärist.

20160821_150326_resized

Milline hiiglaslik liivakast!

20160821_131759_resized

Taarka Tarõ ehk kodused ja lihtsad kohalikud söögid

20160821_133910_resized

Suulliim, lihaleib ja kruusavein

20160821_140234_resizedJärgmise suve projekt – meie saunale samasugused vihmaveerennid:) 

Leave a comment »