Archive for august, 2010

Koristajad Aheru rannas

Aheru järve rand on sel suvel olnud meile üks põhilisi ajaveetmiskohti. Kuna järv on ütlemata populaarne kalastajate, telkijate, grillijate ja igast veesõidukitega sõitjate hulgas, siis selle rand on pehmelt öeldes räpane. Kuigi RMK on varustanud järvekaldad prügikastidega ning neid ka ülikorralikult tühjendatakse, ei suuda inimeseloom ikkagi ju oma suitsukonisid kasti panna, vaid sinnasamma järveranda nad ka kukuvad. Samuti ka kommipaberid, pudelikorgid jm taoline. Klaasitükke olen sealt korjanud terve suvi läbi.

Täna tegime ema ja väikeste koristajatega ammuse mõtte teoks. Pakkisime autosse lisaks tavalisele ujumisvarustusele ka reha, töökindad ja 150-liitrise prügikoti. Mina riisusin järveranna üle, ema ja Hanna-Helena toppisid prahi prügikotti. Saime terve kotitäie prügi, nii raske kott tuli, et ei jõudnud seda prügikastigi tõsta. Loodetavasti RMK omad jõuavad selle sealt kõrvalt enne ära vedada, kui mõni naljamees meie suure töö ja vaeva jälle laiali loobib.

Piltidelt väga “enne” ja “pärast” ei paista, aga puhtas rannas on parem olla küll. Muidu jälgi koguaeg, et mõni laps omale kellegi mahavisatet suitsukoni suhu ei topi…

Enne ja…

…pärast

Muidu on Aheru väga tore järv. Igati arenenud “infratsruktuuriga” paigake. RMK peab hoolt järveäärse telkimisala eest. Tegelikult on see endine metsavahikoht, Oore talu. Nüüd siis Oore telkimisala. Täiuslik talukompleks – rehielamu, ait, laut ja suitsusaun. Magamisnarid sees ja suitsusaun täiesti töökorras. Ja oh imet, polegi veel maha põletatud. Sest igasugu rahvast käib seal platsil kõvasti ja nii mõnigi korda ka siukest rahvast, kes ei suuda metsas olla ilma, et autotümakat põhja ei keeraks ja kõiki autouksi ei avaks.

Otse järveääres on päris rand. Kruusane selline. Grillimiskoht, laua, pingid, prügikastid, riietuskabiin, puutsee. Autoga saab päris järve äärde sõita, aga on ka pisike parkimisplats. Keegi muidugi teadis rääkida, et keskkonnainspektorid käivat seal aeg-ajalt rannas parkijaid trahvimas, miski

Ujumiskohas läheb vesi mõnusalt järk-järgult sügavaks, niiet meie kõige väiksemad kümblevad seal madalas vees suurima mõnuga. Vesi on ikka väga soe, aga on ka allikakohti, vahepeal külmemaid kohti.

Kaladest, kes seal järves elavad, ma ei kirjuta. Kes teab, see teab.

Advertisements

Leave a comment »