Archive for aprill, 2015

Veel üks blogi, tööasjadest

Olen bloginud ligi 10 aastat ja pidanud selle aja jooksul mitut blogi. Esimese neist võtsin maha, käsitöö oma suri välja ühes käsitööhoo raugemisega. Savilöövi blogi on elujõuline ja nüüd lõin eraldi paiga oma tööasjadele. Siin ta ongi. Hakkan sellesse blogisse tegema töiseid postitusi ja jäädvustama kirjutatud artikleid. Kõike ilmselt ei jõua, aga mingigi osa. Et vähemalt endal oleks ülevaade asjadest.

Advertisements

Leave a comment »

Uued rattad

IMG_2282

Tõuksivaimustus on jõudnud ka meie majja ja viimasel ajal vuravad Hanna-Helena igal võimalusel tõukeratastega. Rattad valisid nad ise välja sünnipäevakingiks saadud raha eest. Soovitasin neile küll, et võtku ühesugused, aga ei – välistatud, kaksikud ei saa ometi omada ühesuguseid asju:) See oleks ju igav.

IMG_2283

Ühtlasi prooviti sõitmist ka rulluiskudega ja no üllatavalt hästi tuli neil välja. Pildi pealt jääb täitsa mulje, et kimavad suurel kiirusel, kuigi tegelikult see ei ole nii. Tempo on aeglane, aga samm hakkab looma.

IMG_2290

 

 

Leave a comment »

Põige Soome

Aprilli kolmas nädal on meie peres totaalne sünnipäevanädal – ühe nädala jooksul on kõik neli sünnipäeva ära. Otsustasime, et ei hakka sel aastal ninni-nänni-kingitustega üldse jamama, vaid sõidame korraks Soome, vaatame kaheksajalga ja elektriraid ning julgemad teevad lõbustuspargis tiiru karusselliga.

Mõeldud-tehtud. Hommikul üle lahe Helsingisse, trammiga Sealife`i ja Linnanmäki lõbustusparki ja õhtul sama teed pidi tagasi. Oli väga tore päev ja meie maja on nüüd tabanud totaalne raivaimustus – koju on tekkinud isegi rai-kaisukad:) Ja mina avastasin üllatusega, et ma suudan Soome keeles olmeasjad ära ajada küll. On ikka kasu olnud sellest, et terve lapsepõlve Soome kolmandat sai vahitud.

Aga vaadake edasi pilte.

IMG_2292

Hakkame siis minema – hommik Tallink Staril.

IMG_2300 Sealifes

IMG_2301

Oli see ikka üks edev ja uudishimulik tegelane.

IMG_2302Merepõhjas. Merineitsit ei kohatud, aga kõiksuguseid kalu ja vee-elukaid küll. Ühes akvaariumis elas elektriangerjas, kes ärritudes hullu säraka maha pani – väidetavalt kuni 660 volti. Hullem kui tööstusvool!

IMG_2304

No ikka lausa suu ammuli uuriti mere-elu. Aeg-ajalt ujus üle mõni hai, lisaks sebis ringi kõikvõimalikke väiksemaid kalu. Ja põhjas õõtsusid aeglaselt värvilised korallid ja meretaimed.

IMG_2306-001

IMG_2309-001

Kogu reisiseltskond:)

IMG_2311

Helena loeb üle, mitu jalga on kaheksajalal.

IMG_2313

Hiigelkaheksajalg

IMG_2314

Kaheksajala portree

IMG_2317

Linnanmäki lõbustuspark. Seal me ei hakanud 35-euroseid päevapileteid ostma, vaid piirdusime tasuta atraktsioonidega. Need on kõige väiksematele ja neid on kümmekond. Mina nagunii ei ole nõus ühelegi neist okseratastest vabatahtlikult minema. See pilt on Panoramalt, kus saab ka puht tasuta üles sõita ja Helsingile ülevalt pilk peale visata.

IMG_2322-001

Nad on õnne tipul:)

Leave a comment »

Millised on 6-aastased lapsed?

IMG_2279

Värskelt 6-aastased Helena ja Hanna

Olen igal aastal Hanna ja Helena sünnipäevapaiku teinud postituse sellest, kuidas vastavas vanuses lapsed elavad, mida nad oskavad, mis neid huvitab, milliseid mänge mängivad ja nii. Ka sel aastal panen kirja.

6-aastane Hanna

  • on pikk tüdruk – pikkust 125 cm ja lasteaias on oma rühmas üks pikemaid. Kaal 22 kg.
  • 2 alumist piimahammast on juba ära tulnud
  • Hannat huvitab väga joonistamine, värvimine ja kõikvõimalik meisterdamine. Tuleb lasteaiast ja kukub käepärastest asjadest meisterdama.
  • oskab lugeda, aga kirjatähtedega jääb veel natuke jänni.
  • käekiri on üsna lohakas. Hannal lihtsalt ei ole aega tegeleda pisiasjade nagu tähtede ilusa maalimisega, tal on peaasi, et oluline saaks öeldud.
  • arvutab soravalt 10 piires. Hoolimata sellest, et ma pole teda õpetanud.
  • laulab nagu kulda. Miks ma teda veel kuskile laulukoori pole pannud? Selle vea peab parandama, sest ilmselgelt on ta väga musikaalne.
  • käib suure naudinguga balletti õppimas ja unistab tantsijaks saamisest.
  • Veel unistab ta akrobaatikaringi minemisest, sest tahab õppida köieltantsimise selgeks:)
  • Ujub 25 meetrit ilma abivahenditega. Ujumine ja veekeskuses kõikidest torudest alla laskmine on tema meelistegevus.
  • Uisutab võrdlemisi kiiresti.
  • Jalgrattasõidus pole vastast, valdab ka vigursõidu tehnikaid (eriti aeglane sõit, ühe käega ratta juhtimine jne)
  • Hundiratas tuleb välja sirgete jalgadega
  • Ootab väga suve, sest siis saab “maale, Viljandi folgile ja mammaga pillilaagrisse”.
  • On oma olemuselt täielik ekstravert – tal ei ole probleeme sõprade leidmisega, võõraid inimesi ei karda, armastab esineda. Lasteaias on üks liidritest.
  • Hanna on nagu lillelaps – tal on kohati väga kummaline riietusstiil (a la jalas erinevad sokid), pea lennukaid mõtteid koguaeg täis ja haruharva kui tema millegi pärast muretseb. Hästi soe ja päikeseline natuur ning suur kallistaja.

6-aastane Helena

  • pikkust on 119 cm. Kaal 21 kg.
  • hambaid veel ei vaheta
  • Helenale meeldib mängida väikse kribu-krabuga (nt šokolaadimunade seest saadud kraam) ning ta võib tundideviisi üksinda toimetada.
  • Värvida ja joonistada meeldib ka, aga kui ta midagi ette võtab, siis on tehtud perfektselt, sest vähemaga ta ei lepi. Tema värvimistööd lasteaias on kõige korralikumad ja joonistused väga detailirohked. Ta ei ole nõus ühtegi asja nt ajapuudusel pooleli jätma. Tal ei ole mingeid probleeme paigal püsimise ja keskendumisega.
  • Loeb ja mingil määral mõistab ka kirjatähti. Aitab mul raamatuid lugeda:)
  • Kirjakesi meeldib kirjutada ja ristsõnasid-mõistatusi lahendada.
  • On sügisest saadik viiulit õppinud ja tal läheb hästi – kümmekond lugu on kindlasti selged ja samal ajal õpib ka nooti lugema, rütme mõistma. Talle väga meeldib viiulit õppida ja tema plaan on saada viiulimängijaks.
  • Ta on selle aasta jooksul hakanud viisi pidama. Jah, solistiks ehk ei pane veel, aga veel pool aastat tagasi jorises Helena vaid ühel noodil ja mina arvasin, et sellele lapsele on elevant kõrvale astunud. Aga ei – laulab ja talle on laulmine meeldima hakanud.
  • Käib ka rõõmuga balletitunnis. Hundiratast viskab sirgete jalgadega ja lootoseistes istub vabalt.
  • Valdab jalgratast väga hästi. Mäletatavasti oli Helena see laps, kes tükk aega ei julgenud kitsal kõnniteel rattaga sõita, sest kartis, et sõidab kogemata vastu aeda.
  • Ronib mööda puid nagu väike ahvipärdik.
  • Uisutab, aga ettevaatlikumalt kui Hanna. Ta on igas asjas õest ettevaatlikum ja põhjalikum.
  • Oskab ujuda ilma abivahenditeta, kuid liutorusid pelgab.
  • Helena on pigem introvert. Suured seltskonnad ajavad ta endast välja, ta saab väga hästi omaette mängitud ja tal on vaid mõned sõbrad (erinevalt Hannast, kellel on maailm sõpru täis – tõsi, kõiki ta veel ei tunne).
  • Ebaõnnestumistega hakkama saamine on Helenale väga raske, ta elab kõvasti üle, kui midagi ei lähe nii nagu tema tahab. Tahab olla kõiges tingimata esimene. Samas on ta hakanud ennast paremini valitsema ja iga jama teda enam nii kergesti endast välja ei vii.
  • Helena on väga püüdlik, korralik ja üritab alati anda parima tulemuse. Kallistaja ja kaisuloom on temagi.

 

Leave a comment »

Sünnipäevapidu metsas

 

IMG_2239

Osa seltskonnast

Pidasime Hanna ja Helena sünnipäeva sel aastal teistmoodi. Siiani olime seda teinud erinevates mängutubades, aga õigupoolest ootan mina juba tükk aega, et see mängutoa vaimustus mööda saaks. Ja oli tore, kui tüdrukud ise pakkusid mõtte välja, et võiks teha hoopis õues ja kuidagi teistmoodi. Koos siis asja arutasime ja jäime pidama aardejahi mõtte juurde. Kohaks loomulikult Pääsküla raba, mis on mõnusalt lähedane ja kus leidus sobiva pikkusega matkarada. Minule on Pässa raba tuttav nagu oma tasku, sest lapsepõlves oli vähe päevi, kui me seal ei mänginud. Olen sinna rabasse ehitanud lugematuid onne, läbinud tohutult kilomeetreid suuskadel, jalgrattal, jalgsi, ujunud laugastes ja talvel nendel uisutanud. Hanna ja Helenaga oleme ka ikka iga aasta vähemalt paar korda rabas käinud.

Aga aardejahi juurde. Mõtlesin läbi ürituse toimimise, koos lastega panime paika kuupäeva ja jäime pöidlad pihus lootma, et ilm oleks ilus. Oli küll:)

IMG_2223

Kalamehemäng

Edasi läks nii:

  • mõtlesin läbi aardejahi raja. Et ei oleks liiga pikk ega ka mitte liiga lühike. Vast sai paras – nii 2-3 kilomeetrit. Selline kena ring.
  • algusest peale oli mõte see, et asi päädib pinjatadega. Valmistasime need koos lastega, lõppviimistluse tegin ise ja peitsin need ära. Ehk et pinjatade välimus oli tüdrukutele üllatuseks. Sisu muidugi ka.  Aktsioon pinjatadega toimus rabatorni juures.
  • hankisin kaks vana kohvrit ja kleepisin nad seest roosa tapeediga üle. Väljaspoolt nägid teised ikka väga vanad välja.

IMG_2225“Siin ongi aare!!!!!”

IMG_2228

Kringlisöömine

  • valisin metsas välja kaks kohta, kuhu kumbki “aare” peita.
  • esimeseks aardeks olid hõbedakangid (ok, tegelikult küll rännumehe-võileivad hõbepaberis) ja kõrremahlad.
  • teine aare oli kringel. Selle kohta kahtlustati, et pärineb ehk kiviajast, kuid maitses siiski üllatavalt värskena – justkui oleks täna hommikul tehtud. Kringli tellisin Bibi pagarist.
  • Kummagi aarde juures oli kiri vihjetega, kuidas leida järgmine aare.
  • koostasin loodusteemalise viktoriini. Lapsed olid üllatavalt nutikaid ja nii said küsimused enne otsa, kui üks ja ainus võitja selgus. Ehk et viktoriini võitjaid oli hulgim.

IMG_2231

Telefonimäng. Liinid olid ikka suhteliselt umbes:)

  • Mängisime “kalameest” ja “telefoni”. “Mädamunani” aga ei jõudnudki, sest kõigil oli vaid meeles ruttu-ruttu järgmise aardekohvri leidmine:)

Asi võib tunduda väga suure orgunnina, kuid tegelikult oli lihtsalt vaja läbi mõelda logistika. Õnneks oli ka abilisi, kes valvasid aardeid sel ajal, kui meie lastega neid otsisime. Nimelt tekitasid puude otsas rippuvad pinjatad keskmisest suuremat tähelepanu ja J. pidi huvilisi lausa jõuga nendest eemale hoidma.

Kokkuvõttes läks aga kõik väga hästi – pea kõik kutsutud külalised tulid kohale (aitäh, aitäh, te olete väga ägedad:)), kõigile jätkus toitu-jooki, keegi ei kadunud metsa ära ja igav ka ei olnud. 2,5 tundi möödus lennates ja ma usun, et lapsed said mõnusasti ära väsitatud.

IMG_2240

Metsast leiti pinjatad

IMG_2243

Sünnipäevalapsed

IMG_2247

Pinjatades oli palju komme, kõik said taskud täis toppida

IMG_2255

Kogu lastekamp

Leave a comment »

Pinjata – kes või mis see on ja kuidas seda ise teha

IMG_2210

Hanna ja Helena sünnipäevapinjatad

Pinjataga (pinata) seostub mul üks eriline lapsepõlvemälestus. Minu isa, elupõline National Geograficu tellija oli meile, lastele, tellinud selle ajakirja lasteversiooni. Nõuka-aja lapsele, kelle unistuseks oli juua Fantat ja süüa viineritest kõht täis, oli see erakordselt põnev lugemine (isa tõlkis seda meile inglise keelest) imeliste värviliste piltidega laste elust välismaal.

Kord oli seal lugu Mehhiko traditsioonilise pinjata valmistamisest. Sisuliselt on pinjata suur kommipakk, mis riputatakse üles ja kui ta kurikaga katki lüüa, kukuvad kommid välja ja kõigil on lõbu laialt. See vana traditsioon on Mehhikost levinud paljudesse maadesse, kuid, tõsi, meil teatakse sellest vähe.

Niisiis, tolles lapsepõlveajakirjas oli pikk lugu sellest, kuidas ise pinjatat teha ja tookord me tegimegi koos isaga selle valmis. Sai veel hiigla suur ja võrdlemisi kole. Aga tore oli teda teha, komme mahtus sisse palju ja lõbu oli ka laialt.

Nüüd meisterdasin (meisterdasime) oma laste sünnipäevaks mitu pinatat ja jagan teiega, kuidas seda teha. Loodetavasti jääb nendel sellest niisama vahva mälestus nagu minule jäi.

Valmistamiseks läheb vaja:

Õhupalli

Tapeediliimi

Laiemat pintslit

Ajalehti (mitte klantspaberist)

PVA liimi

Väikest kausikest (mina kasutasin magustoidukaussi), kuhu saaksid poolvalmis töö toetada

Krepp-paberit või muud meelepärast värvilist paberit

Kääre

Maalriteipi

Nööri

Komme pinjata täitmiseks

Tee nii:

  • Puhu õhupall täis ja kinnita nii, et ta mingil juhul niipea tühjaks minema ei hakkaks. Pole vaja õhupalli viimse vindini täis puhuda, sest kui see poole töö ajal katki läheb, on pehmelt öeldes jama.
  • Sega valmis tapeediliim, mina tegin selle hea paksu kisselli konsistentsiga.
  • Lõike ajalehed ca 15 cm pikkustest ja 4-5 cm laiusteks ribadeks.
  • Säti tööpinnale paar vana ajalehte, sest ega pinjata tegemine pole ülemäära puhas töö.

IMG_2148

Pinjatateo algus

  • Pintselda ribad tapeediliimiga kokku ja hakka neid järjest õhupallile kleepima. Õhupall toeta kausikesse, siis ta püsib püsti ja on puhtam/mugavam kleepida.
  • Kleebi õhupallile 4-6 kihti ajalehti ning jäta pinjata nüüd kuivama. See võib võtta aega paar päeva.
  • Pärast kuivamist peaks pinjata olema kõva ja tugev. Kui ta seda ei tundu, kraami kogu värk uuesti välja ja kleebi paika veel mõned kihid ajaleheribasid. Lase uuesti kuivada.

IMG_2152

Pinjatad kuivavad

IMG_2205

Nii alustasin kaunistusribade kleepimist

IMG_2206

Pool on kaunistatud!

IMG_2208

Vahepeal tuleb pinjata teistpidi keerata, siis on mugavam kleepida.

  • Kui pinjata on kõvaks kuivanud, on käes kõige mõnusam hetk – kaunistamine. Looming! Puhas fun!
  • Kõigepealt tuleb õhupall pinjata seest kätte saada. Võta õhupalli sabast kinni ja torka või lõika õhupallile auk sisse. Ära mingil juhul lase õhupallinartsu pinjata sisse kukkuda, sest seda sealt urgitseda on paras piin.
  • Kui said õhupalli kätte, siis lõika samasse ka ava, kustkaudu saaksid pinjatat täita. Lõika see võimalikut väike, aga parajalt suur, et kommid ikka läbi mahuksid.
  • Nüüd kaunistamine. Mina kaunistasin pinjatad erivärviliste krepp-paberi ribadega. Alustasin nende kleepimist pinjata põhjalt (alt) ja liikusin aegamisi üles kuni täitmisauguni. Kleepimiseks kasuta PVA liimi, mida ürita panna võimalikult vähe. Kui pärast krepp-paberi kleepimist tundub pinjata lödi, lase tal kuivada seni, kuni ta on saavutanud endise tugevuse.
  • Nüüd tee pinjata augu lähedale riputusnööri augud. Tee vastamisi augud. Mina vooderdasin nööriaugu kohta pinjata seestpoolt veel paari kihi maalriteibiga, et nöör paremini püsiks. Aja aukudest sobiva pikkusega nöör läbi ja sõlmi kokku.
  • Täida pinjata võimalikult erinevamate kommidega. Kasuta ainult paberis komme, sest pinjata sees võib olla jääke tapeediliimist.
  • Kõige lõpuks sulge kommiauk kas maalriteibi või kasvõi krepp-paberi nutsakaga.

IMG_2211

Valmis!!

Riputa pinjata peonaelaks üles ja olgu teil lõbus!

Ideid pinjatade kaunistamiseks leiab lõputult näiteks pinterestist.

Comments (1) »

Kolm umbrohusööki, milleta kevad polegi kevad

Millegipärast tabab mind kevadeti alati suur soov kõik roheline, mis maa seest nina välja pistab, ära süüa. Küüslauguvõrsed, naadid, nõgesed, võilillelehed, nurmenukulehed, murulaugud ja esimesed oblikad – loosi läheb kõik!

Kevad ei ole minu jaoks alanud, kui tegemata on umbrohusöögid nendest kõige esimestest umbrohuliblekestest. Jagan teiega kolme meie peres vaat et kohustuslikuks saanud umbrohutoiduretsepti.

 

Nõgesesupp

Seda teen ma ainult kõige-kõige esimestest nõgestest just nüüd aprilli alguses. Tillukesed nõgesed on vaevalt sentimeeter pikad, aga kõrvetavad juba vägevasti. Ja lõhnavad elujõu järgi! Supitegu ise on imelihtne ning kui nõgeseaeg saab otsa, saab samasugust rohelist suppi teha oblikatest või ka noortest rabarberilehtedest.

Vaja läheb:

1 tassitäis riisi

150 grammi head läbikasvanud sinki

3 kõvakskeedetud muna

Mõni suur peotäis värskeid noori nõgeseid

Liiter vett

Soola, pipart

 

Tee nii:

Pane riis keema. Kui riis on keenud poolpehmeks, lisa kuubikuteks lõigatud sink ja keeda edasi, kuni riis on pehme. Vahepeal haki nõgesed peeneks ja kui riis on pehmeks keenud, lisa supile nõgesed. Ära enam keeda! Haki munad ning lisa needki supile. Maitsesta soola ja pipraga ning valmis ongi!

 

Umbrohupirukas

Sellesse pirukasse passivad kõik rohelised liblekesed, mis õnnestub varakevadel kokku korjata ehk siis naadid, võilillelehed, nõgesed, nurmenukulehed, noored küüslauguvõrsed, murulauk. Kahtlemata teeb piruka eriliseks see, kui ta on tehtud nendest kõige esimestest rohelistest libledest. Edaspidi kevade arenedes kaotab ta kuidagi oma võlu.

Pirukas on hapupiimatainal, mis tuleb kõige parem välja kodutehtud hapupiimaga. Kui seda pole, kõlbab ka tavaline keefir.

Vaja läheb:

2,5 dl hapupiima

1 muna

Jahu niipalju, et tainas voolaks, kuid poleks liiga vedel

3 sl mannat

1 tl soola

0,5 tl soodat või küpsetuspulbrit Rohelist kraami (naadid, võilillelehed, noored nõgesed, murulaugud, nurmenukulehed jne) hea mitu suurt peotäit

1-2 kõvakskeedetud muna

100 gr sinihallitusjuustu

Sega kokku tainas. Vala see võiga määritud ahjuvormi ning raputa taignale peale hakitud rohekraam. Haki ka muna ning pudista taignale. Lõika juust väikestest tükkideks ja lisa sinnasamasse. See pirukas ei taha kuuma ahju, piisab nii umbes 150 kraadist. Küpsemisaeg on ca kolmveerandtundi. Kui roheline pirukal hakkab liiale tumenema, aga piruk ise pole veel valmis, pane talle peale foolium ja küpseta nõnda valmis.

 

Salat kõigest kättesaadavast

Kevadeti võib mind näha ümber maja luusimas ja midagi korjamas. Kui minu lapsepõlves tehti meil salatit vaid nurmenukulehtedest ja naatide söömine tundus olevat ekstreemsuse tipp, siis tegelikult on need täiesti söödavad. Kevadel korjan neid salatisse alati! Lisan nurmenukulehti, võilillelehti, küüslauguvõrseid, karulauku ja murulauku. Hakin kogu kraami peeneks, lisan natuke soola ja hapukoort ning valmis ongi. Teine variant on lisada hapukoore asemel piisake head õli. Et roale veidi värvi juurde anda, sobivad siia ka granaatõunaseemned. Või siis kõige esimesed eriti krõmpsud redised.

Comments (1) »