Archive for Puud ja põõsad

Teine kevad Palgil

IMG_7905 (2)

Hanna meisterdas puutööringis Palgi talule sildi.

On teine kevad Palgil. Kiire nagu alati, sest mul on pea sees igasuguseid mõtteid ja kevadeti tabab mind alati suur õues tegutsemistuhin. Näiteks peenarde teema.  Tegelikult peaks rääkima ainsuses, sest üksainus peenar ongi. Selline Tootsi oma – juurviljad, lilled, salatikraam. Kõik on mahakülvatud ja katteloori all peab vastu.

Uued viljapuud. Vanad on…..vanad. Kannavad küll, aga hirmsasti on õunad usse täis. Üks neist, see kõige suurem, on Martsipan. See on väga väärt puu, sest Martsipan annab tolmu hästi paljudele teistele õunapuusortidele. Teistest sortidest on veel mingid sibulõunad ja vist Antonovka. Tõime mõned uued puud ka juurde.

Eelmisel aastal istutatud pirn on hirmsasti kasvu visanud ning talve ilusti üle elanud. Olen teda muidugi ka poputanud – kastsin eelmisel suvel kõvasti, ei unustanudki talveks võrku ümber panna ja nüüd kostitasin hobusesõnnikuga.

Veel leidub Palgil üks vana väga maitsvate sinakate viljadega ploomipuu. Mul pole küll ploomi kasvatamisse suurt usku (seni pole õnnestunud kasvatada, Savilöövil ei pidanud nad külmale vastu ja savimaa neile ei meeldinud), aga siiski tõime ühe teise ploomi talle seltsiks. Mõlemad on nad sellised, kes tolmuandjaks kedagi teist ei vaja ehk et teoorias peaks siit ka ploome tulema.

Toaakna alt leidsin ebaküdoonia. Suur põõsas, kuid külge ei tulnud midagi. Ta tahab vist teist omasugust kõrvale.

IMG_7893 (2)

Vanad õunapuud

Olen kõvasti uudismaad juurde teinud. See näeb välja põhimõtteliselt nagu murutraktori lõhkumine, sest käin üle aastaid niitmata maad, kus enne oli kartulipõld või kes teab mis. Mõne ajaga saab neist maadest ilus muruplats.

Lilli olen istutanud igasugustesse anumatesse ja kasvatan osa ka toas ette. Tahan, et sel aastal õitseks siin palju rohkem lilli.

IMG_7891 (2)

Igasugu kolu leidub siin majapidamises küll märkimisväärselt. Kurvaks teevad prügihunnikud, mida eelmisel elanikud on tekitanud kõikjale. Normaalne ju, et leiad endise kartulimaa vao vahelt täiesti kobeda kõpla, mis lihtsalt kukkus sinna käest. Või et tiiki on uputatud televiisor, olmeprügi ja ehitusjäätmed. Selle asja kordategemiseks on vaja juba suuremaid masinaid ja ei piisa enam kätepaarist. Aga iga asi omal ajal. Praegu mõlgub mul meeles mõni ehitus(kõpitsemis)projekt leitud koluga seoses.

IMG_7889 (2)

 

Advertisements

Comments (1) »

Kuidas minna ujuma 6 kuusega?*

IMG_4523

Peaaegu 100 kuuske

Tegelesime Ermoga nädalavahetusel veidi istutamisega ja panime maha 100 kuusetaime. Kõlab nagu palju, aga tegelikult on see väga vähe. Taimed läksid endisele kartulipõllule.

Niita tuleb seda muidugi veel hea mitu aastat, sest need kuusekesed on tõeliselt pisikesed – vaid 10-15 senti pikad. Igaüks sai juurde tokikese, et teda traktori alla ei aetaks või muidu maha ei tallataks.

Kuusetaime mõtlesime alguses niisama teeservadest välja kaevata, aga lõpuks läksin ikkagi kergema vastupanu teed ja tõime need Sõmerpalu lähedalt metsataimede müüjalt.

IMG_4522

Kuusebeebi

 

20160430_084314(0)

Imeilus kevad Savilöövil – terve mäekülg on nurmenukke täis. Neid tuleb iga aastata massiliselt juurde.

IMG_4529Põikasime ka Aheru järve äärde. Järvekallas oli ülastest valge ja järvel hüüdis miski veidra häälega lind. Mis lind see on, kelle hääl kõlab nagu hüütaks kaevu suurt tertsi alla? Hüüp?

*-igihaljas Perekooli küsimus, mille vastus on mälu järgi midagi taolist: soovitan leida rannas mõni eraldatud koht otsida sest 6 kuuske on ju päris suured ja inimesed vaatavad imelikult kui sa neid vette tirima hakkad.

 

Leave a comment »

Õunapuu kodustamine

Tahtsime endale maale punast iluõunapuud. Aga sellist pole üldse lihtne leida. Neid on müügil vaid vähestes aiaärides ja enamasti ka siis on ta a) ilgelt suur juba ja/või b) ülemõistuse kallis. Esimene katse punase iludusega ebaõnnestus, kallis istik lihtsalt kiratses ühe aasta ning langetas siis igaveseks lehed.

Sestap proovi(si)me nüüd teist kodustamist. Silmastamist. See tähendab lihtsustatult, et võetakse ühelt puult pung ja “istutatakse” see teise puu koore alla. J. oli seda ka varem teinud, aga mina katsetasin esimest korda. Väga peenike töö, peab ütlema.

Aga algusest. Tööriistad on olulised, ilma päris ehtsa pookimisnoata seda tööd vist ei tee. Aga milline on pookimisnuga, seda ei tea ka aiaäride pidajad ise. Igatahes müüdi mulle esimese hooga miski kõvera kindžalli taoline nuga, millega saab küll oksi lõigata, kuid pookida kindlasti mitte. Pookimisnuga on selline sirge ja lühikese teraga, terav kah. Ning tera küljes on vastav laba, millega saab puult koort lahti lükata.

Aeg on oluline. Poogitakse kevadel, aga silmastatakse just praegu. 

Võtsimegi siis ühelt punaselt iluõunapuult mõned oksad. Need peavad olema sama aasta oksad, ehk rohtsed, mitte puitunud. Lehelabad lõigatakse ära ja oksad keeratakse niiske koti sisse, et nad vahepeal ära ei kuivaks.

Edasi läks nii, et paar noort pihlakat ja üks vana õunapuu said omale külge uued silmad. Miks pihlakad? Ei mina tea, J. väitis, et pihlakas pidi aluseks hästi kõlbama. Tema isagi olevat niimoodi pihlakaid ja õunu kokkupannud. Vanale õunapuule panime niisama naljaviluks ja käe harjutamiseks mõned silmad külge. Kui läheb kasvama, saab see puu kunagi omale punased oksad.

Silmastamine on paras kirurgitöö. Kõik vahendid peavad olema täiesti puhtad, muidu ei lähe midagi kasvama. Koore sisse lõigatakse t-kujuline lõige (b) ning oksa küljest sama mõõtu silm (a). Viimane libistatakse ülevalt kooreprakku (c) ja seotakse lõnga vms-ga kinni. Paistma jääb silmast vaid väike leherootsuke (d), mis on indikaator – kui see nüüd mõne nädala pärast maha kukub, siis tähendab, et silm on kasvama läinud. Ja kunagi kasvab sellest uus oks.

Pihlakatele panime silmad võimalikult maa lähedale, et kui see värk tõesti õnnestub, siis lõikame pihlaka pealt ära ning silmast kasvab kunagi loodetavasti õunapuu. Obusemoodi peab kannatust muidugi olema.

Leave a comment »

Maitsev mari

Kas te teadsite, et toompihlaka marjad on täitsa söödavad ja ülimaitsvad? Ma ka nüüd tean.

Me pidasime lamarkci toompihlakat ikka rohkem ilutaimeks. Selliseks, mis on ilus pea aasta ringi. Kevadel, kui ta paksult õisi täis on, suvel punaste marjadega ja sügisel punaste lehtedega. Kasvab väga kiiresti –  6-7 aastaga sirgub põlvekõrgusest vitsakesest mitmemeetriseks suureks põõsaks. Kõlbab vabakujulistesse hekkidesse või omaette.

Ja sellised on need marjad, mida varem nautisid ainult linnud.

Kommentaarid kinni