Ahunapalu maasektori veebikodu

Eelmisel nädalal oli ühel õhtul suvi. Niisiis pakkisime kotti hulgaliselt võileibu ja pudeli värskat, tõstsime lapsed rataste pakikatele ja sõitsime mööda käänulist metsateed Alumatile. Piknikku pidama ja lõket tegema. See on üks tore  RMK kordaseatud koht meie lähedal, mis paistab silma sellega, et seal pole kunagi kedagi. Ja kuna seal ei käida, siis puudub seal ka tavapärane läbu, mis kahjuks ikka inimesi saadab. Suitsukonid, pudelid, pakendid, teateküll…

Alumatil toimus parasjagu valjuhäälne konnakontsert, mida aeg-ajalt katkestasid käo hüüded. Järveke lausa kihas konnadest. Paadisillakesel aga peesitasid sisalikud ja nastikud, kes meie saabudes närviliselt jalga lasid.

Alumati on imeline paik – seal pole inimesi, pole sääski ega muid tüütavaid putukaid, maanteemüra ei kosta. Ainult loodus.

Varasuvine Alumati järv, konnakontsert mõelge ise juurde

Vanaemaga püüti kala

Alati abivalmis Helena tõi lõkkepuid

Paadisilla päriselanikud

Käisime vaatamas Karula mõisa. Palju vanu (tühje) hooneid, suur hein, vanad ja uhked pargipuud, mitu tiiki… Kunagi oli see üks igavesti uhke koht. Praegu ei kohanud elutegevust va üks ei-tea-kust ilmunud koer, kes meid ringkäigul sõbralikult saatis.

Karula mõisa valitsejamaja

Avastajad…