Archive for juuli, 2018

Kuidas jooksmise vihkaja hakkas jooksma

Sellel lool on kaugem ja lähedasem eellugu. Kaugem on see, et olen jooksmist vihanud kogu elu kehalise tundidest peale. Vastik, ei jõua, ajab hingeldama, pistma, näost punaseks, higiseks. Hoolimata vastikustundest selle tegevuse vastu käisin pärast keskkooli vähemalt ühel suvel väga järjepidevalt igal õhtul jooksmas ja jõudsin lõpuks sinnamaani, kus suutsin 15 kilomeetrit ilma maha suremata läbi silgata. Aga siis tuli talv ja jooksmine ununes enam kui 20ks aastaks. Nimelt ole  sellest alati paremaks pidanud kõikvõimalikke liikumisviise nagu kõndimist, suusatamist, jalgrattasõitu, ka tõuksiga sõitu, rulluisutamist jne.

Kaks kuud tagasi käisin tervisekontrollis. Tegin esimest korda elus koormustesti. See läks väga hästi ja oli üllatavalt lihtne läbida, eriti kui arvestada, et ma ei ole viimase aasta jooksul üldse klassikalises mõttes trenni teinud ja mingit võhmatrenni pole üldse kunagi teinud.

Sain sellest koormustestist innustust ja kuna ma käin väga tihti kiirkõndi tegemas, siis ükskord mõtlesin, et ma proovin õige sörkida. Et teen seda täpselt nii kaua kui ära väsin või enam ei viitsi. Viiekilomeetrine ring sai enne läbi ja ära ei väsinudki. Ei tekkinud ka tuttavat “hing-paelaga-kaelas” tunnet.

Ohhoo, äkki on mul jooksmisest täiesti vale arusaam ja see polegi nii kohutavalt vastik tegevus? Igatahes proovisin ma järgmisel pärast ja veel järgnevatel päevadel uuesti. Proovisin pikemaid distantse ja tempot lisada. Tänaseks olen ca 1,5 kuud nii 3-4 korda nädalas jooksmas käinud. Jooksen tund ja natuke peale ning läbin selle jooksul 9-10 kilomeetrit. Teotempost, ma tean, aga tempo polegi kuigi oluline, liikumine aga on. Väsimust ei ole tundnud kunagi. Hämmeldus kestab.

Advertisements

Leave a comment »

Suvi täistuuridel

Suve küll ei saa puhkuseks kuidagi nimetada, sest ringirallimist on oi-kui-palju.

Otsustasime, et sel suvel ei lähe Viljandisse folkima, vaid uurime hoopis, mis üritus on Seto Folk. Mina ja tüdrukud, kes ju teadupärast praeguses vanuses veel taolistele üritustele tasuta sisse saavad. Niisiis veetsime kaks päeva Värskas. Erakordselt mõnus üritus! Pole selline kommertspalagan, vaid suhteliselt väike ja nunnu olemine.

20180630_153356

Lapsed võtsid kõigest viimast. Osalesid tantsuõpitoas, ühel matkal ning meisterdasid ohjeldamatult. Tulime koju kotitäie asjadega, millest jätkus nii kingituseks kui ka oma toa kaunistamiseks. Lisaks skoorisid nad oma lemmikbändile Curly Stringsilt uuele plaadile ka autogrammid. Üritus täiega kirjas!

20180702_200551

Metsakodu

Edasi oli plaanis minna telkima. Ilm aga vedas alt ja mõte panna telk püsti märja rohu sisse ei tundnud enam väga tore. Aga siis meenus mulle imekaunis Linnajärv Hargla lähedal metsas. Kolisime hoopis üheks õhtuks sinna ja see oli superotsus.

Vihmasabinatega esmaspäevasel õhtul oli järveäärne laagripaik meie jagu. Koht on suurepärasest korras – järvele on ehitatud uus paadisild, kuuris leidus kuivi puid, magamisplats korralik ja vetsus pabergi olemas. Tegime kohe tule üles, grillisime vorste, sõime väga palju sefiiri, rääkisime õhtu otsa lugusid ja magasime kuninglikult. Hämmastaval kombel polnud isegi sääski.

IMG_20180703_094020_907

“Siin on parem magada kui kodus,” kommenteeris Hanna

IMG_7168

Hommikusöök

IMG_7171

Vaade järvele

Hommikul võtsime suuna Jurmala poole, sest olin juba ammu lastele lubanud käiku Livu Akvaparksi. Nüüd said oma isu täis möllata ja eks nendele jäi veel neljast tunnist väheks. Mina olin küll juba teise tunni lõpus täiesti surnud. Just sellest lärmist, mis seal keskuses valitseb. Peab ikka tugev tervis olema inimestel, kes seal töötavad.

Igatahes. Akvaparksist tagasi ja järgmisel päeval ootas Hsid juba võru keele laager. Ja mina läksin muidugi kohe metsa närve parandama.

20180705_113119

 

 

Leave a comment »

Õiguskantsleri vastus kooliteemal

Mõned blogilugejad võib-olla mäletavad, et tahtsin lapsi panna õppima meie kodulähedasse Mooste Rahvamuusikakooli ja kuidas tookordne lugu suubus ära paragrahvide rägastikku: seesinane kool on erakool ja meie kohaliku omavalitsuse  tõlgendus omaenda loodud paragrahvipurust ei andvat õigust taolise asutuse pearahamaksu maksta.

Ma mõtlesin teemat edasi. Kirjutasin õiguskantslerile, et ta annaks sellele olukorrale hinnangu. Vastus on üllatavalt  konkreetne ja toon selle täies mahus siin ära.

 

Laste huvihariduse toetamine

Lugupeetud Kristina Traks

Pöördusite õiguskantsleri poole, kuna Te pole rahul sellega, kuidas Kastre vald toetab laste huvitegevust. Kirjutasite, et vald ei toeta Teie laste õppimist teises vallas asuvas muusikakoolis, kuna see on erakool. Vald hüvitavat üksnes munitsipaalhuvikoolis õppivate laste õppekulud.

Leian, et vald ei saa huviõppe toetamisest keelduda üksnes seetõttu, et laps käib eraõiguslikus huvikoolis. Kastre Vallavolikogu 19.12.2017 määrus nr 9 „Kastre valla eelarvest huvihariduse ning huvi- ja sporditegevuse toetamise kord“ (edaspidi: määrus) ei näe ette, et toetuste maksmisel saaks lähtuda huvikooli omandivormist. Vald peab toetuste määramisel tuginema õigusaktidele.

Igal lapsel on õigus saada huviharidust, kuid kohalikul omavalitsusel on üpris suur otsustusõigus, kuidas teha huviharidus lastele kättesaadavaks. Õigus huviharidusele ei tähenda, et inimene võib nõuda kohaliku omavalitsuse toetust ükskõik millisele huvitegevusele. Vald või linn võib ise otsustada, kas ja kuidas toetada erahuvikoole või peret, kelle laps käib erahuvikoolis. Niisiis on oluline, kuidas vald või linn on huvihariduse toetamise kohustuse oma õigusaktis kehtestanud.

Määruse § 2 p-de 1 ja 2 järgi toetab vald laste huviharidust ja -tegevust kahel moel. Ühel juhul hüvitab vald huvikoolile (mis on nimetatud määruse § 1 lg-s 4) õpilaskoha arvestusliku maksumuse. Teisel juhul makstakse perele huvitegevuse osalustasu toetust.

Vald selgitas õiguskantsleri nõunikule, et määruse mõiste järgi on huvikool munitsipaalhuvikool (huvikooli seaduse § 1 lg 2). Selline tõlgendus ei vasta aga määrusele. Määruse § 1 lg-s 4 on küll sätestatud huvikooli mõiste, mille õpilaskoha arvestusliku maksumuse vald hüvitab, ent sellest sättest ei ilmne, et tegu on üksnes munitsipaalhuvikooliga. Niisiis pole praegu kehtiva määruse järgi vallal alust huvikooli omandivormi tõttu huviõppe toetamisest keelduda.

Kastre vallast saadud info kohaselt plaanib vald sel suvel määrust muuta ja kehtestada senisest paindlikum laste huvihariduse toetamise süsteem. Kuidas täpselt huvitegevuse toetamine ümber korraldatakse, otsustab volikogu. Uuel õppeaastal toetust taotledes tuleks seega lähtuda sel ajal kehtivast määrusest.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

 

 

 

Leave a comment »