Archive for september, 2015

Saladuseloor on langenud ehk reetlikud aluspüksid

Jutte, kuidas päkapikud piiluvad ja laste käitumise järgi otsustavad, kellele kommi tuua, ei lähe meie majas enam läbi. Hanna ja Helena hammustasid päkapikuteema puhtalt läbi.

Helena (puurib pilgu mulle otse silma sisse): Emme, on ju nii, et päkapikke tegelikult pole olemas? Kas on nii, et tegelikult sina paned meile tegelikult neid komme?”

Mina: /vaikin jahmunult ja otsin sõnu/

Helena: Emme, palun ütle mulle tõtt? On nii, eks? Ütle mulle tõtt!

Mina: /mõtlen ikka veel, mida talle vastata… Ei saa ju vaadata oma lapsele silma sisse ja samal ajada talle totaalselt valejuttu päkapikkude eksisteerimisest…/

Helena (võidukalt): Jaa, see on nii. Ma näen seda sinu näost. Sina ostad poest kommi ja ükskord panid meile peavõrud ka.

Hanna sekkub: Mäletad Helena, ükskord tõi päkapikk meile Elsa alukad. No mõtle nüüd ise, kuidas oleks päkapikk jõudnud alukaid tuua. Ikka jah, emme paneb neid asju.

Naerame kõik koos kergendunult. Õnneks ei ela nad Suure Müüdi purunemist eriti üle. Ja seda linki, kust tulevad jõuluvana kingitused, ei ühenda veel ära.

Advertisements

Leave a comment »

Hullud kitsed loomaaias

Pildipostitus Tallinna loomaaiast, kus on eluäge laste loomaaed ühes täiesti hullude (loe: pidevalt näljaste) kitsedega.

IMG_3332

Kitsedel on krõbinamasina hingeelu nii hästi selge, et põhimõtteliselt järgmine samm on see, et panevad ise mündi ka sisse ja võtavad sealt ise krõbinaid.

IMG_3333

Põgeneb näljaste karja eest

IMG_3359

Tegelikult olid need väga-väga sõbralikud ..

IMG_3366

.. ja väga ägedat värvi kitsed.

IMG_3339

IMG_3346

Vanaisaga

IMG_3349

IMG_3353

Kirjade järgi on ta tavaline kodukits

Comments (1) »

Köhi pappi või muidu toon virtsakoorma ukse taha

IMG_3271

Ebatavaline ummik Liivalaia ristmikul

Täna oli siis see kuulsusrikas Traktoripäev, kui sadakond traktoristi Tallinna Toompeale kärutas. Eesmärgiks, et valitsus ometigi midagigi põllumeeste heaks tegema hakkaks, enne kui nad lõplikult pillid kotti panevad.

Üks tuttav mainis tabavalt, et põllumeestel oleks aeg leida uued eestkõnelejad. Olen sellega täiesti nõus, sest tean, et nende seas on vägagi kirkaid kriite. Iseasi muidugi, kas nende suust kunagi hakkab tulema virtsaähvardusi stiilis “kui raha ei anna, tulen virtsakoormaga/ajan lehmad Toompeale”.

Ma ei hakka siin kommenteerima olukorda põllumajanduses, sest igas olukorras on neid, kel läheb hästi ja neid, kel ei lähe hästi. Kellel ei lähe hästi, need kisavad ja kellel on asjalood enamvähem OK, need teevad tööd ja teevad midagi teisiti, kui üldine mass. Just sellistega on elu viimasel ajal mind kokku viinud.

Tänane traktoriaktsioon täitis kindlasti eesmärki ehk tõmbas põllumeestele tähelepanu. Virtsaähvardused tunduvad aga nagu väga….90ndad.

IMG_3281

Leave a comment »

4x lasteaia algus

IMGP0337

Esimene hommik lasteaias – Planeeri Mudila lastesõim, 2011

IMGP2092

Lasteaia algus 2012 – esimene aasta “suures” lasteaias

IMGP3890

Lasteaia-aasta algus 2013

IMG_3127

Lasteaia-aasta algus 2015 – viimane aasta lasteaias

Nüüd siis on käes see aeg, kus Hd on lasteaias need kõige suuremad, need, kellele pisikesed alt üles ütlevad. Neil on liitrühm ja sel aastal on kuidagi nii kujunenud, et kooliminejate punt koosneb ainult tüdrukutest. Viis asjalikku suurt tüdrukut. Mul on hea meel, et neid on nii vähe ja kõik on enam-vähem samal tasemel. Õpetajad ka kiidavad, et õppetööd pidi olema väga mõnus teha. Samuti olevat neist kõvasti abi väiksemate eest hoolitsemisel.

Eelkooli ma oma lapsi ei pannud, sest a) see ei mahu mitte kuskile meie päevakavasse, b) nad on niigi asjalikud ja ma ei usu, et neil kooliga kohanemisega probleeme tuleb. Mõlemad käivad edasi balletitundides ja Helena ka viiulitunnis.

Leave a comment »

Minu viimased tehingud osta.ee-s

See on postitus rubriigist ving ja hala. Kaasa pole vaja mõelda, elan lihtsalt pahameelt välja.

Koju oli tekkinud hunnikute viisi väikeseks jäänud 4-5-aastaste riideid. Kehvemad loopisin halastuseta ära prügikasti, aga ikkagi jäi mingi hunnik neid järele. Olen tavaliselt need hilbud viinud lihtsalt uuskasutuskeskusesse, aga seekord meenus mulle, et on ju olemas osta.ee, kus ma kunagi päris palju kraami olen maha ärinud. Ükshaaval ma neid hilpe müüki panna ei viitsinud, niisiis sorteerisin numbri järgi hunnikuteks ja panin kotitäite kaupa. Alghind 10 senti, sest alati on ju olnud huvilisi ja hind on tõusnud.

Unustasin kogu teema ja hunnikud leidsidki ostjad. Haa – 10-sendine hunnik ja 15-sendine hunnik. Äri missugune! Mis ikka – krigistasin hambaid ja sundisin end väevõimuga neid pakkima, pakke etiketistama ja pidasin kramplikult meeles, et need poeskäigu ajal kaasa võtsin. Üks oli tahtnud Smartpostiga saatmist, mis on totrus nagu selgus kohapeal – sest ta on 1)kallim kui Omniva, 2)pakimõõdud on OLULISELT väiksemad kui Omnival. Millest tulenes ka järgmine probleem – pakitud 10-sendised (irw) hilbud ei mahtunud mingi valemiga valitud kappi. Ja kohapeal töö käigus kapi suurust muuta pole võimalik. Omnival on see võimalus olemas. Niisiis kooberdasin pakk kaenlas koju tagasi, pakkisin ümber ja saatsin uuesti.

Need olid minu viimased tehingud osta.ee-s. Võib-olla mingis sektoris on see keskkond veel elav, aga vähemalt lasteriietes ja üldse lasteasjades on ta täiesti surnud paik. Müügi mõttes. Tegelikult ka ostmise mõttes, sest olen päris mitu korda sealt täielikku rämpsu saanud. Kogu värk ei tasu absoluutselt vaeva ära.

Samas on imelik dilemma. Osta.ee-s ei maksa asjad midagi. Aga muidu küsivad inimesed kasutatud asjade eest ulmelisi hindu. Olen paaril kaksikute asjade müügigrupis FBs ja no tõesti – hinnad on sellised, et kuku pikali. Just vaatasin – üks tahtis kahe paari kasutatud tenniste eest üle 40 euri ja vestikeste hinnaks oli 40 euri tükk. Ei tea, kas keegi tõesti neid asju ostab…

3 kommentaari »

Vanast uus

Oli meil kodus selline istumiseasjandus. Sain ta koos majaga ja aastaid piidlesin teda pilguga, et “sind tuleb korda teha”. A noh, mingi toolirisu ilusaks muutmine pole just eriti prioriteetne tegevus ja tegudeni jõudsin 16 aastat hiljem.

Eemaldasin vana põhja. Puhastasin liivapaberi ja pesukäsnaga eseme üle, värvisin õrnroosaks. Lisandus uus toolipõhi käepärasest vineeritükist ühest tibakese polsterduse ja roosidega.

IMG_3042

Enne…

IMG_3179

IMG_3180

.. ja pärast remonti.

2 kommentaari »

Täitunud unistus

IMG_3176

Rattagäng

“Emme, see on minu unistuste jalgratas. Ma ei määri teda ära ja ei kihuta isegi läbi lompide,” õhkas Helena õnnelikult pärast seda, kui olime temaga kahekesi juba hämarduval õhtutunnil kiire rattasõidu teinud. Uus ratas ju. Suurem, roosam, printsessilikum. Nimigi vastav: Princessa.

Väiksemad uued rattad on 20-tollised Classicud. Loomulikult käikudega.

Proovisime ka järgmist suurust, aga tundus väga kohmakas. Hanna sai küll sõidetud ja ütles, et meeldis, kuid temast mõni sentimeeter lühem Helena ei olnud pärast proovimist nõus enam ratta selga istuma. Tundis ennast väga ebakindlalt selle suure ratta seljas. Seda enam, et tal käed hästi ei ulatunud ka pidureid haarama.

Minu sõiduriist on esimene linnaratas meie majapidamises. Tema nimi ei ütle mulle midagi, aga väga mõnus sõiduriist on.

Selline ratas on meil aga üle. 16-tolline, Schwinn Stardust. Natuke kriimuline, aga korras ja sõidab hästi. Osta ära!

IMG_3036

Üks päev ja mõni rattatiir hiljem: Einoh, mul on tõsiselt raske mõista, miks ma juba varem endale sellist ratast ei ostnud ja vahepeal mitu aastat linnas hoopis rattatu olin.

2 kommentaari »