Ahunapalu maasektori veebikodu

Koertega Kalli järvel Emajõe Suursoos, veebruar 2018.

Keeruline on kokkuvõtet kirjutada, sest mul hakkab pea ringi käima. Nagu ta tihti on käinud ringi, sest mulle tundub, et elu võtab aina kiiremaid tuure. Aega jääks nagu koguaeg vähemaks ja toimetusi tuleks juurde.

Sel aastal tundub mulle, et olen ülekoormatum kui kunagi varem. Ma ei tea, mis on oma aeg või vaba aeg. Minu suurim soov on lihtsalt molutada, ilma, et keegi mind tülitaks, minult midagi sooviks, tahaks, eeldaks. Tahaks keset päeva pugeda voodisse, lugeda raamatut ja võibolla lihtsalt magada. Olla ilma, et kuklas tiksust ainsatki tähtaega, maksmata arvet või tegemist ootavat kohustust. Ja ma ei räägi ainult töökohustustest, vaid üldse.

Reaalsus on aga see, et sellist aega ei tule (vist) mitte kunagi. Mul on nimelt suurepärane võime täita kõik hetked, mis võiksid kuluda molutamisele, tiheda sebimisega. Sest kui ma parasjagu midagi ei tee, tunnen end justkui süüdi. Sest niisama passimine ei ole ju sobilik. Inimene peab koguaeg olema toimekas ja tingimata tubli. Sest kui ta seda pole, on ta luuser, vana või haige. Oeh.

Laste kamber

Mis siis oli lõppeval aastal?

• Harjumine eluga Palgil. Pealtnäha oli see mulle lihtne. Tegelikult aga mitte. Kõik uus. Elamise viis, inimesed ümberringi või ka nende puudumine. Raskused, mida varem polnud kohanud. Väga külm talv. Niisked küttepuud. Külm tuba. Pidev kütmine. Vesi õues. Kemps ka. Poolikud ehitustööd igalpool. Kuhjuvad tööd.
• Imelised retked külmunud Emajõe-Suursoos. Mina, H. ja terve hulk kelgukoeri. Suur valge vaikus. Kelgujalaste sahin. Käigud kohtadesse, kuhu saabki minna vaid külmal talvel mööda jääd.

See on Tayla, talle meeldib ka väga metsas hulkuda. 

• Privaat-suusaretked rappa, kaaslaseks muidugi üks koer.
• Kohtumised loomadega. Saarmas lipsamas jää alla. Kaks mäkra tuterdamas auto ees. Põdraga tõtt vaatamine. Hundikutsika ehmatamine. Karujäljed otse kodu all. Ilves kräunumas sauna taga.
• Toredad päevad kogu meie tiimiga Otepääl Winterplaces rahvast sõidutamas.
• Lugematu hulk õhtuid klaveri taga, kahekesi ja üksinda. Sõrmede alt tulemas Bachi või Beethovenit või Chopini või hoopis mõni H. tuliuus lugu.
• Rõõm laste tegemistest. Kuidas nad tantsivad ja laulavad ja pilli proovivad mängida. Ja kuidas õpivad vaid viitele. Õpivad ise, enamasti ilma sunduseta. Kuidas neile meeldib käia koolis ja kõiges kaasa lüüa. Kuidas nad on iseseisvad ja mõistlikud.

Mooste Rahvamuusikakooli kõikidest pillilastest koosnev orkester esinemas Mooste Folgikojas jõulupeol. Tagareast paistab viiuldaja Helena.

• Hanna alustas õpinguid Tartu I muusikakoolis ja mõni kuu hiljem ei suutnud Helenagi enam rahulikult seda pealt vaadata. Tema jätkab viiuliga Mooste rahvamuusikakoolis.
• Suvi, mis algas mais ja lõppes oktoobris. Ei ole kunagi kogenud nii pikka suvi

Nurmenukud Savilöövi talu õuel. Nurmenukkudel on nüüd uued omanikud.

• Savilöövi talu müümine. See oli raske otsus, kuid ainuõige. Veetsin palju unetuid öid selle müümise pärast. Huvilisi käis väga palju vaatamas ja mul on ostjate üle hea meel – nad tundusid olevat õiged inimesed! Loodetavasti kõlab Savilöövil ka edaspidi mõnikord pillihääl.
• Pidev kiirustamine. Lugu kirjutama, intervjuud tegema, heina niitma, marjule, seenele, lastele järele jne jne. See on tegelikult väga kurnav ja ma tohutult naudin neid päevi, kui mitte kuhugile minema ei pea. Paraku on selliseid päevi liiga vähe.

Poolmaraton Tartus

• Jooksutrennid. Kogemata kombel hakkasin proovima jooksmist ning asi päädis poolmaratoni läbimisega oktoobris. Tunne on hea, aga sain ka teada, et mulle ei meeldi joosta linnas ja mulle ei meeldi rahvaspordiüritused. Palju mõnusam on joosta omaette, kui kuskil summas ja autode vahel.

Paar tundi kvaliteetaega murakarabas. 

• Murakaparadiis. Kvaliteetaeg suvises soos ühes murakate, väga paljude murakatega. Tassisin neid välja ämbrite viisi. Selline salakoht.
• Öö Linajärve ääres. Kahtlemata oli see meie kolme tüdruku sellesuvistest ettevõtmistest üks ägedamaid ja meeldejäävamaid. Lõime ennast järve äärde laagrisse, tegime lõkkel õhtusöögi, ujusime siidises metsajärves ning ööbisime RMK onnis. Muidugi kuulus repertuaari ka veel lambivalgel raamatute lugemine ja natuke õudsete lugude jutustamine.

Metsaöö Linajärvel. 

• Hulk toredaid kontserte. Seto Folgil, Niguliste kirikus, Mooste folgikojas.
• Tohutu hulk kirjatööd. Liiga palju kogemusi ülelaskmistega. Pettumine ajakirjanduses. Võibolla on see läbipõlemine?
• Tööalane kannapööre kooli. Novembrist olen Mooste koolis infojuht-huvijuht-informaatikaõpetaja. Mulle meeldib! Lapsed on ägedad:) Ja ma ise õpin iga päev midagi uut.

Meie kodus on 100-aastased palgid au sees. Neid näeb igas toas. 

• Palgi talu kodustamine. Iga ruutmeeter, mis siin saab võsast puhtaks ja korda, on mulle nagu töövõit. Suur rõõm on seda kõike teha, aga no ma olen ju kärsitu – ma tahan kõike kiiresti, veel parem korraga.
• Veevärgi suurprojekt. Vesi toas, solk väljas – jaa!! Mul on esimest korda elus nõudepesumasin!! Projekt jätkub.

Paik tulevase vannitoa ja WC jaoks. Nüüdseks sellist pilti enam ei näe.

• Koorilaul ja rahvatants. Kreisi värk, aga tahaks nii laulupeole kui tantsupeole. Liitusin kohaliku rahvatantsurühmaga ja naiskooriga Põlvast. Rahvatants on üks kummaline asi – ta ei ole üldse mitte lihtne. Mõnikord on tunne, et pea plahvatab kohe:)

Kuuki võitis lühikese ajaga isegi minusuguse koerainimese südame. 

• Kuuki. Millalgi augustis hakkas meie maja ümber luusima üks triibuline väga kõhna kassipoeg. Andsin talle korra süüa ja järgmisel päeval ootas ta mind samal ajal samas kohas. Ta jäigi meile, sai nimeks Kuuki ehk Cookie. Püüdis hiiri, sai kõigiga sõbraks. Istus truult ukse taga ja ootas kõiki tulijaid sääri silitades. Kuukit aga enam meil ei ole, sest ta ei elanud üle steriliseerimisoperatsiooni.
• Rikkuse-hetked. Kui tuled saunast ja seisatad tähistaeva all ning kuulad, kuidas toas mängitakse klaverit. Kui huikad metsa nagu öökull ja mets huikab vastu. Kui teed äsjasadanud lumele ingli. Kui kuuled lumehelbe langemist jopele. Kui veedad päeva nii, et kella ei vaata. Taolisi hetki on palju ja neil tunnen, et olen tõeliselt rikas. Mis siis, et mõnikord võib arvel olla vaid kaks senti:)

Asjatundjad valivad kuuske

Kuldne sügis 2018

Mida soovin uuelt aastalt?

Tahan rohkem aega kõigeks. Lähedaste jaoks ja iseendale. Niisama molutamiseks. Rõõmu tundmiseks. Pilvede vahtimiseks. Mõtlemiseks. Keskendumiseks.

Sedasama soovin ka teile, mu lugejad!

Leidsin vanakraamipoest omale jõulukingituse! Otsisin seda aastaid – just sellist vanaaegset klaveritooli, mis sobiks mu 1923. aasta klaveri juurde.

Ja siin ta nüüd ongi – natuke küll kriimuline, kruvide ja liimiga paigatud, kuid täiesti mittelogisev ning liivapaberi ja värvi abil kordatehtav! Tegemist on Luterma klaveritooliga, mis võib olla umbes sama vana, kui klaver.