Lugesin huviga Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava, kus leidub vägagi huvitavat infot meie kandi taimede, elajate ja ajaloolise pärimuse kohta. Muuhulgas selgub kavast, et seesama siniraag, keda ma terve selle suve pole näinud – see põld meie juures ongi ainuke Eestis teadaolev koht, kus see lind regulaarselt pesitseb.
Veel tuleb välja, et terve meie küla on kuulutatud miljööväärtuslikuks piirkonnaks:
Miljööväärtuslikeks aladeks on Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal määratletud Laanemetsa küla, Taheva mõisa, kus võimaluse korral tuleks säilitada ajaloolist asustusstruktuuri ning hoonete vastavust ajaloolisele üldilmele. Uute hoonete rajamisel või vanade ümberehitamisel tuleb jälgida, et uuendused ei rikuks maastiku üldilmet ning ühtiks piirkonnale iseloomuliku ehitusstiiliga.
Niiet ma ei saagi oma krundile püsti panna klaasist pilvelõhkujat….
See-selleks, tegelikult on isegi natuke kummaline, mida on Laanemetsa külas miljööväärtuslikku. Taheva mõis ei asu üldsegi mitte Laanemetsa külas ja tegelikult pole seda mõisa enam olemaski. Sellest on säilinud vaid hulk kõrvalhooneid ja nende varemeid. Park on kah.
Meie külas on küll jah mõned talud, mis on endised Taheva kõrvalmõisa Lannemetza mõisa kõrvalhooned. Mõisahoone ise, kuigi mõis on selle kohta hästi öeldud. Pigem on tegemist täiesti tavalise majaga, mida välisel vaatlusel vaevalt et keegi mõisaks võiks pidada. Nii tagasihoidlik on ta.
Tõsi, maja ümber olev park, mida vallavalitsus viimastel aastatel isegi hästi korras hoiab ja niidab, annab aimu, et hoone pargis pole siiski täitsa tavaline maja. Siis Laanemetsa pargis on veel miskid varemed, äkki magasiait või midagi sellist? Veel on mõisa kõrvalhoonetest siiani elukondlikus kasutuses Putka talu – endine moonamaja, Koolimäe – ilmsest endine kool siis, meie Savilöövi – endine tellise vabrik. Neist kolmest Putka on tõesti oma nime väärt, välisel vaatlusel on üldse imetlusväärne, et see maja veel püsti püsib. Sellised miljööväärtused siis.