Ahunapalu maasektori veebikodu

Ega me siis 2 nädalat ainult söömise-joomisega ka ei tegelenud. Tõestus on siin.

Nimelt üks kole tumepruun (puhvet)kapp, mille ülemise otsa hiirterünnakud juba varem oli sisuliselt hävitanud. Pealmine plaat oli nii määrdunud ja lokkiva spooniga, et seda tööpinnana kasutada ei saanud. Äärmisel juhul asjade panemise kohana. 

Nüüd on ta meil köögis kõige ilusam asi. Vaja läks kolme tooni värvi, maalriteipi, 2 kapinuppu, pahtlit, liivapaberit, peale uueks plaadiks liimpuidust plaati ja linaõli viimase õlitamiseks. Ja siis veel head silma ja tikksaagi, et plaadi nurgad ümaraks saagida. Aega võttis totaalne muutmine umbes pool päeva.

Meil on maal köögis suur ahi, millel on lisaks soojaandvale funktsioonile veel üks suurepärane omadus – tema sees valminud toidud on ilma suurema pingutuseta ülihead. Vajalikust inventarist selliseks kokkamiseks on vaja vaid klaasist või malmist ahjupada ja piisavalt pakse kindaid, et kogu kraam ahjust kätte saada.

Ahjutoitusid me teeme talvel, kui on eriti hea hommikul toit ahju lükata, mõneks tunniks välja kaduda ja siis tagasi tulles ongi lõuna valmis nagu muuseas. Et tegemist on talvise värgiga, siis me pekki ka eriti ei karda. Söövad tihased, sööme meie ka.

Mõned eriti laisa kokkaja retseptid ka siis:

Ime purgihernesupiga

Vaja läheb ühte Salvesti purgihernesuppi ja tükki maasinki. Vett tuleb supile lisada kindlasti kõvasti rohkem kui purgi peal kirjas. Ja siis ahju. Mida kauem ahjus on, seda parem supp tuleb. No mingi paar tundi võiks kindlasti olla. Uskuge mind, pliidi peal potis keedetud purgisupp on tavaline lurr, aga see on hoopis midagi muud.

Kohalik ahjupuder

Koosneb lõuna-eesti tangudest, tibakesest soolast ja veest. Tangud puhtaks pesta ja hulgim veega jälle mitmeks tunniks ahju hauduma. Mida rohkem vett panna, seda kauemaks võib ahju jätta. Ise võib vahepeal nt suusatama minna. Kõlbab ästi hapukoore, pekikõrneste ja praetud sibulatega.

Lühikese leemega supp

Üks hea sealihatükk, igast juurikad ja pool pudelit võimalikult tumedat õlut ahju. Teise poole õlut võib kohe ära juua. Valmis tunni paari pärast.

Ahjukartulid, aga kuidas siis muidu?

Siin oleks vaja miskit lahtist panni, kasvõi keeksivorm ajab asja ära. Kartuleid ja sibularõngaid ja pekist liha. Võimalikud variatsioonid – nt muist kartuleid asendada õuntega ja kogu kupatusele veits naturaalset siidrit lisada. Siis pekiliha pole vaja panna.

Oasupp

Vaja läheb purustatud tomateid (konserv), konservube (vahet pole kas valged, kirjud v punased), sibulat muidu, peekonit, seeni (konservšampinjone kui muud pole) ja ühte puljongikuubikut. Sibula praeb koos peekoniga ära ja siis ülejäänud kraam läheb kõik ahjupotti. Seened muidugi ilma konservvedelikuta, eks. Siis vett juurde, niipalju et kogu asi annaks supi mõõdu välja. Ja ahju min tunniks. Ajaa, soola pole vaja panna ja pipart alles siis kui on valmis. Maalähedasemad kodanikud võivad pitsi viina kah juurde võtta.