Suvi 2020 on peaaegu läbi ja nagu viimasel ajal tavaks, on ta möödunud välgukiirusel. Sel aastal olin kaval – ma ei teinud mingisuguseid suveplaane, et mitte pettuda. Sest muidu on plaanid, kuid tehtud neid ei saa. Niisiis hakkasime lihtsalt pihta.
Aiamaa
Esimese aasta uudismaa. Olen üllatunud, et midagi sellel isegi kasvab, sest maa on tõeliselt kehva ja liivane. Aga sibulaid tuli palju ja suured, porgandid on mürakad. Isegi kaalikad, peedid ja nuikapsad on täiesti OK, ubadest rääkimata. Kartulikasvatus aga oli küll mõttetu. Ilmselt on maal rammu liiga vähe. Kahjuks puudu jäi ka niiskusest, sest tiik kuivas ära ca kuu aega tagasi.
Sellegipoolest on väga tore olla köögivilja osas täiesti isemajandav.
Ehitus
Pika maja ehitamine on edenenud jõudsalt ja värviproovidest on asi juba kaugemale jõudnud.
Koer Kustas
Käisin temaga näitustel (2xTõu Parim) ja ühel võistlusel. Viimase tulemuse rikkusin ise oma sahmerdamisega ära, aga ikkagi kogunes punkte rohkem kui kunagi varem. Aga noh, ega seegi pole maailmalõpp. Kusti roll on ikkagi peaasjalikult olla minu töövari ning rõõmutooja ja seda ta ongi. Sellel pildil on näha, milline on Kusti pärast tõsist abi osutamist marjakorjamisel.
Lapsed
Nemad on suvel mitu tretti Tallinna vahet käinud, kuid üldiselt on nende suvi möödunud sügist oodates. Nad väga tahavad minna kooli ning loodavad kõigest hingest, et mingit digiõpet enam ei tule. Kahjuks on neil jälle sügisest uus klassijuhataja. See on siis viies viie aasta jooksul.
Matkamine
Mõned matkad on toimunud nii kanuuga kui jalgsi, aga tahaks rohkem. Energiat on palju enamaks ja tühikäik häirib.
Kirjatööd
Mul ei ole vist iialgi olnud nii vähe tööd, kui praegu. Kevadel algama pidanud suuremad projektid jäid ära ja nende asemel polegi midagi. Kirjutaksin palju enam, aga tellimusi ei ole. Tavaliselt olen augustis juba uppunud töödesse ning ees on paistnud tihe ja tegutsemist täis sügis, kuid praegu ei ole aga midagi. Täpselt sama nagu turismialal – on vist loobutud igasuguste plaanide tegemisest ja sellepärast pole ka päringuid. Kas me tõesti olemegi nüüd lõpetanud elamise?
Kool
Olen oma asjadega järje peal ja võlgu pole. Õppida on äge ja veel ägedam seda kõike rakendada.
Tingel-tangel
Sügisest hakkavad pihta igasugused huviringid. Koorilauluga teen pausi, mul lihtsalt pole kõigeks aega ega energiat. Rahvatantsuga vast siiski mitte. Vahepeal on minu juurde huvitavaid radu pidi tulnud üks päkarauakannel, mida tahaksin õppima hakata. Kas ma tahtmisest ka kaugemale jõuan, eks näis. Kannel on vaja kõigepealt pillimeistri juurde hooldusesse viia. Lapsed jätkavad Mooste pilliõpinguid ja Kustiga käin endiselt trennis.
Ahunapalu maasektori veebikodu 